Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Avamere tuulepargid on suurte raskuste ees
Viimati teatas mai hakul Royal Dutch Shell, et plaanib ära müüa oma 33% osaluse maailma suurimas avamere tuulepargis London Array.
"Materjalikulude kasv, sealhulgas teras ja generaatorid, on üks põhjuseid, miks me oma positsiooni ümber hindasime," ütles agentuurile Bloomberg Shelli pressiesindaja Eurwen Thomas.
2001. aastal käivitatud projekti taga on Shell, E.ON ja Dong Energy ning valmimisel peaks see koosnema 341 tuulegeneraatorist 12 miili kaugusel Suurbritannia rannikust. Plaanitud võimsus on 1000 MW, millega suudetaks katta neljandik Londoni majapidamiste elektrivajadusest. Shelli otsuse peale teatasid aga Saksa E.ON ja Taani Dong, et võivad projekti mahtu koomale tõmmata.
"Avamere tuuleparkide rajamine on osutunud keerulisemaks, kui algul arvati," kommenteeris Göran Lundgren, osakonnajuht Rootsi energiakontsernis Vattenfall, mis on seisanud Läänemerele plaanitud 640 MW tuulepargi rajamise. "Ma ei usu, et me näeme ulatuslike tuuleparkide rajamist avamerele enne, kui arengus on toimunud paar suuremat hüpet," ütles Lundgren.
Maailmas suurimad tuulegeneraatorite tootjad Taani Vestas ja USA General Electric panustavadki praegu enam maismaageneraatoritele, sest need on kasumlikumad ja neid on kergem paigaldada, kirjutas Bloomberg.
Projekte pidurdab ka paigaldustehnika nappus. Seda loodeti saada Põhjamere nafta- ja gaasitööstuselt, sest sealsed maardlad on ammendumas. Nüüd on aga naftabuum ressursid üle viinud Brasiiliasse, Lääne-Aafrikasse ja Mehhiko lahte, kus tootmine on tulusam.