Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jüri Käo: prognoosidest saab teha suure jaanitule

Virge Lahe 15. mai 2008, 00:00

"Nüüd võiks need prognoosid võtta ja teha suure jaanitule. Saaks suure lõkke!" ütles suurettevõtja, NG Investeeringute omanik Jüri Käo, kommenteerides eile avaldatud viimase kvartali tillukest 0,4-protsendilist majanduskasvu ning sellele eelnenud positiivseid prognoose.

"Ükski rahandusministeeriumi poolteise aasta jooksul tehtud prognoos pole ligilähedaseltki paika pidanud," ütles Käo. "Ilmselt peaksid nad oma meetodeid täpsustama."

"See on superraske maandumine!" märkis Trigon Property Developmenti suurinvestor Joakim Helenius. "Eesti ei ole rikas riik, aga poliitikud unustasid selle ära headel aegadel."

"Ootasin suhteliselt väikest numbrit," kinnitas endine Hansapank Eesti juht ja praegune Alta Capitali juht Priit Põldoja. Panganduses oli ekspankuri sõnul näha kasvutempo aeglustumist juba eelmise aasta lõpul ja ka selle aasta algul.

Põldoja sõnul annab majanduskasvu aeglustumine tunda ka mujal ettevõtluses. Aastataguse ajaga võrreldes on kõigil tegevusmaht vähenenud. Vähe on neid ettevõtteid, kellel läheks paremini. "Täna on kõigil selge, et olukord on kehvemaks muutunud," toonitas Põldoja.

Ka ettevõtja Urmas Sõõrumaa ütles, et esimese kvartali nii madal majanduskasv talle üllatus ei ole. "Hea, et üldse plussis oleme," tõdes Sõõrumaa. "Ei tea, kas päris miinusesse lähme, aga pikka aega oleme nullipoisid küll."

Alati positiivset rahandusministrit Ivari Padarit õnnestus eile tabada vaid e-posti abil. Ta teatas, et 0,4protsendilise majandusekasvu signaali tähendust ei tohi alahinnata ega ülehinnata. Ülehindamise all pidas ta silmas seda, et selle aasta esimese kvartali võrdluse aluseks olev möödunud aasta sama aeg oli veel ülikiire kasvu aeg.

Kuid mis edasi? Ettevõtjad ei näe lähiajaks roosilisi väljavaateid. "Hea, kui aasta lõpuks 0,8protsendilise kasvuni jõuab," arvas Jüri Käo.

Põldoja ennustas, et järgmised kaks kvartalit tulevad nõrgad. Teises kvartalis ta negatiivset kasvu ei oota, ent möönis, et unustada ei tohi ka kõrget inflatsiooni. "See ei ole nii tähtis, kas tuleb tiba miinust või mitte, see on pigem numbriline pool," ütles Põldoja. Tema arvates on tegemist normaalse arenguga, pealegi on Eesti majandus avatud majandus, mis reageerib suhteliselt kiiresti. "Arvan, et see on hea puhastav protsess," märkis Põldoja.

Helenius imestas, kuidas Eesti avalikkus nii kaua suutis jääda majanduse suhtes optimistlikuks.

Helenius arvas, et kahel järgneval kvartalil tuleb Eestil negatiivne majanduskasv ja majandus jõuab põhja mingil ajal selle aasta jooksul.

"Tuleb endalt küsida, kust see kasv tulla saaks? Ei ole vaja olla geenius, et aru saada, et Eestis ei ole enam seda kasvumootorit, kust saaks majanduskasv tulla," ütles ta. "Peaks arutama, mida teha, et järgnevatel aastatel tuleks majanduskasv 5-6% aastas. See oleks fantastiline. Lähima 10-20 aasta jooksul enam 10% majanduskasvu ju ei tule."

Padari sõnul nägi rahandusministeerium kevadprognoosi koostades küll riski, et majanduskasvu aeglustumine võib olla põhistsenaariumiga võrreldes järsem.

"Keegi ei pidanud juba esimeses kvartalis nii suurt kasvu aeglustumist kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks," lisas Padar.

Värske Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, kes eile käis Äripäeva toimetuses online-intervjuud andmas, sõnas, et 10protsendilist inflatsiooni me varsti ilmselt enam ei näe.

Umbes aasta tagasi Eesti Panga eestvedamisel Eesti majanduse tulevikust rääkides kasutatud sõnapaaris "pehme maandumine" kahtlejad said valjuhäälselt sarjata.

Nii ei pidanud paljuks halvemate aegade ennustajaid sarjata oma uusaastakõnes ka president Toomas Hendrik Ilves. "Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus," rääkis ta aastavahetusel.

Kui mõni julge analüütik kahtles juba pool aastat tagasi, kas Eesti maandumine tuleb pehme, siis peaminister Andrus Ansip naeris sellised sõnavõtud lihtsalt välja.

"Mitte ükski ametlik prognoos pole nihkunud kaugemale pehme maandumise stsenaariumist," ütles Ansip möödunud aasta septembris. "Keegi pole tulnud välja prognoosiga, mida võiks eelmistest pessimistlikumaks pidada."

Optimistlikuks on peaminister jäänud senini. Vaid kuu aega tagasi kirjutas ta Reformierakonna ajalehes Eesti Teataja majandusseisu kohta nii: "Kuigi Eestis majandus jaheneb, unistab iga Euroopa riigi juht just sellisest majanduskasvust."

Optimist, Maris Lauri, Hansapanga makroanalüütik
Ma ei tea, miks majanduskasvu kukkumine nii suur oli, sest üksikasju ei ole avaldatud. Aga ma tegelikult näen seda, et number ei lähe hästi kokku mõne teise näitajatega, nagu tööturu näitajaga, kus kasv oli 1,5%.

See on võrreldav eelmise aasta algusega, kus majanduskasv oli oluliselt kõrgem. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et tegemist on esialgse näitajaga, mis võib tegelikult muutuda. Ma arvan, et see peaks ülespoole minema. Praeguse numbri põhjal ei saa siiski kindlalt väita, et aasta lõpeb majanduslangusega.

Ma arvan seda, et järgmised kuud toovad hinnas tõsise korrektsiooni. Kaupmeestel ja teenindajatel on paljudel käibed miinuses. Kui nad tahavad ellu jääda, siis nad peavad oma hindu alandama. Kas nad vaatavad oma kulud üle, kas nad taltsutavad oma kasumiahnust? Mittereguleeritud turuhinnad on läinud liiga kõrgeks.

Ma küll ei julgeks öelda, et keskmiselt on väga halvaks läinud või midagi traagilist oleks juhtunud. Asjad ei ole muidugi nii roosilised nagu aasta tagasi. Kriisi või katastroofi tarbimise kohapealt küll ei näe.

Pessimist, Ruta Eier, SEB majandusanalüütik
Meie jaoks oli see kasvu aeglustumine küll kiirem, kui arvasime. Ilmselt on see kasvu aeglustumine laiapõhjalisem, kui ainult kinnisvara või jaekaubandusega seotud sektorites. See ilmselt tähendab seda, et majanduslangusest me ei pääse.

Kõige mustem stsenaarium on, et ei tule enam väike majanduslangus, vaid natuke suurem. Töötus suureneb rohkem, kui see muidu oleks suurenenud. Niivõrd kiire majanduse langus võib tuua kaasa kiirema pankrottide laine. Kui majanduslangus oleks olnud sujuv ja ajutine nähtus, siis ettevõtted elaksid selle kergemini üle. Tundub, et kui paranemisperspektiivi lähiajal väga ei tule, siis on mõjud raskemad.

Finantssektoris tulevad samuti halvemad ajad. Võib oodata, et laenukahjumid mõningal määral suurenevad. Tõenäoliselt on mingit tõusu mõttetu oodata.

Kas just aasta keskmisena miinus tuleb, seda kindlalt ei oska öelda, aga mõnes kvartalis kindlasti tuleb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:32
Otsi:

Ava täpsem otsing