Männik: euro nimel tuleb ohjata palgatõusu

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 14. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Männik: euro nimel tuleb ohjata palgatõusu
Jaan Männik vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
Kui väikeriigil Montenegrol läks euroga liitumine nii kergelt, siis kuidas see meil kuidagi ei õnnestu?
Minu meelest on Eestis suur konsensus, et euro tulek mõjuks meie majandusele positiivselt ning Eesti Pank ja panga nõukogu peaks tegema suuri pingutusi, et euro kasutusele võtta. Esmajärjekorras peame ohjeldama inflatsiooni, kuna euroga liitumine on sellega seotud.
Mida saaks iga Eesti kodanik ise ära teha, et Eesti liituks euroga võimalikult kiiresti?
Põhjus, miks me liituda ei saa, on liiga kõrge inflatsioon. Me peaks kõik koos osalema inflatsiooni ohjeldamise protsessis. Oluline küsimus on siin kindlasti, et me ei saa oma tööandjate käest küsida sellist palgatõusu nagu viimastel aastatel.
Kuidas muutub Eesti Panga roll, kui liitume eurotsooniga?
Kui Eesti liitub euroga, toob see ka Eesti Pangas kaasa struktuurimuudatusi, aga milliseid, on vara öelda.
Mida arvate Taavi Veskimägi plaanist võtta euro kasutusele krooniga paralleelselt?
Igal protsessil on ajurünnaku faas, kus uued ja värsked ideed on alati teretulnud. Isiklikult pühendaks kogu oma energia sellele, et saaksime ametlikult euro kasutusele võtta.
Kas muutute valitsuse käpaaluseks?
Minul ei ole poliitilist tausta ja poliitilist kogemust. Olles mittepoliitik ja apoliitilise asutuse nõukogu esimees, ma leian, et eeldused on väga head, et olla sõltumatu.
Kuidas endise börsiettevõtte juhina suhtute ideesse viia riigifirmad börsile?
Riigifirmade börsile viimine on sügavalt poliitiline küsimus ja kuna Eesti Pank on apoliitiline organisatsioon, ei pea Eesti Pangal mingit ametlikku seisukohta olema.
Mida arvate poliitikute kuulumisest riigifirmade nõukogudesse?
Minu isiklik seisukoht on, et poliitikud pigem ei peaks kuuluma nõukogudesse, sest nõukogu põhiülesanne on ettevõtte hea käekäigu eest vastutada ja see on rohkem äriline kui poliitiline tegevus.
Kas 0,4 protsendi suurune majanduskasv esimeses kvartalis on katastroof?
Katastroofist oleme kaugel. Majandus on tsükliline ja meil on Eestis 15 aastat majanduslikult väga hästi läinud. Majanduskasv aeglustub, aga katastroofiks seda nimetada ei saa.
Kas SEB ja Hansapank tõmbavad põhjendatult rahakraane kinni või on tegemist pigem pessimistliku hoiakuga?
Kui vaadata lähiajalugu, on Rootsi pankade aktsiahinnad Rootsis kukkunud.
Raha väljalaenamistega on seotud teatud riskid. Rahakraanide kinnikeeramise üks olulisi põhjusi on Rootsi pankade soov oma riske Baltimaades vähendada. Olen ka Rootsi meediast lugenud, et praegu on olukord stabiilsem kui mõne aja eest.
Autor: ÄP
Hetkel kuum