Tee katse: kas sa näed rohkem, kui su silmad näevad?

15. mai 2008, 13:30

Enamasti arvatakse, et kogu nähtav pilt
tuleb ajju silmade kaudu. Tegelikult teeb aju silmade nähtule lisaks oma
korrektuurid, seega on suur osa sellest, mida inimene näeb, aju looming.

Silmamuna anatoomiline ehitus võimaldab seda ka iseendale tõestada. Silma eesmine osa on lääts, mis, koondab silma saabuvad valguskiired kokku ja tekitab nende abil silma tagaseinale pildi. Pilt langeb spetsiaalsete valguse toimel aktiveeruvate närvirakkude ehk fotoretseptorite kihile (joonisel punasega tähistatud), kirjutas Serendip.

Fotoretseptorite kiht on põhimõtteliselt analoogne kaamera tagaosas asuva filmilindiga. Selles looduslikus filmilindis on aga auk, mida nimetatakse pimetähniks. Selles kohas väljub silmast ajju nägemisnärv, mis silma närvirakkude poolt kogutud info ajju viib. Selle koha peal puuduvad fotoretseptorid ning seega ei saa aju infot selle maailma osa kohta, kust silma jõudvad valguskiired pimetähni koonduvad. Seetõttu peaks meie nähtavas pildis esinema üsna nägemisvälja keskel pime koht (isegi kaks – üks mõlema silma jaoks), kust me midagi ei näe.

Vaata ringi: kas näed kuskil pimedat kohta? Võib-olla on kahe silma pimedad kohad erinevates paikades ning kompenseerivad üksteist? Kuid ka ühe silma sulgemine ei too pimetähni vaatevälja. Vahest on tegemist väga väikese tähniga, mida lihtsalt ei märka? Tegelikult mitte, tegemist on üsna suure pimeda kohaga. Selles võid ise veenduda, järgides all toodud instruktsioone.

Sulge oma vasak silm ja vaata otse joonisel asuvat risti. Paremal võid näha täppi. Nüüd liigu aeglaselt arvutiekraani poole. Kindlas kauguses kaob täpp ära, kuid tuleb uuesti nähtavale, kui veel lähemale liikuda. Täpp kaob, kuna satub nägemisnärvi väljumiskohale, kus fotoretseptoreid ei ole.

Nagu näha, on pimetähn kaunis suur, vähemalt sama suur, kui joonisel asuv täpp. Huvitav on aga asjaolu, et me seda normaalolukorras tõepoolest ei näegi. Kui täpp kadus, ei näinud me sellest hoolimata auku. Selle asemel nägime ühtlast valget välja (pea meeles, et täppi ei tohi otseselt vaadata, siis ilmub see uuesti nähtavale). Seega näeme vaid midagi, mille aju ise leiutab. Selle osa kohta pildis ei anna silm mingit infot ning aju peab ise tühja koha, nii hästi kui võimalik, täitma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. May 2008, 13:53
Otsi:

Ava täpsem otsing