Tiigrist sai tigu, majanduskasv kukkus 0,4 protsendini

1706-aripaev 15. mai 2008, 07:26

Hoolimata nii riigiisade kui ka
analüütikute optimistlikest prognoosidest langes Eesti riigi majanduse kasv
aasta esimesel kolmel kuul nulli lähedale. Ettevõtjaid see väga ei
üllatanudki.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul nägi rahandusministeerium kevadprognoosi koostades küll riski, et majanduskasvu aeglustumine võib olla põhistsenaariumiga võrreldes järsem.

"Keegi ei pidanud juba esimeses kvartalis nii suurt kasvu aeglustumist kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks," lisas Padar.

Värske Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, kes eile käis Äripäeva toimetuses online-intervjuud andmas, sõnas, et 10protsendilist inflatsiooni me varsti ilmselt enam ei näe.

Umbes aasta tagasi Eesti Panga eestvedamisel Eesti majanduse tulevikust rääkides kasutatud sõnapaaris "pehme maandumine" kahtlejad said valjuhäälselt sarjata.

Nii ei pidanud paljuks halvemate aegade ennustajaid sarjata oma uusaastakõnes ka president Toomas Hendrik Ilves. "Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus," rääkis ta aastavahetusel.

Kui mõni julge analüütik kahtles juba pool aastat tagasi, kas Eesti maandumine tuleb pehme, siis peaminister Andrus Ansip naeris sellised sõnavõtud lihtsalt välja.

"Mitte ükski ametlik prognoos pole nihkunud kaugemale pehme maandumise stsenaariumist," ütles Ansip möödunud aasta septembris. "Keegi pole tulnud välja prognoosiga, mida võiks eelmistest pessimistlikumaks pidada."

Optimistlikuks on peaminister jäänud senini. Vaid kuu aega tagasi kirjutas ta Reformierakonna ajalehes Eesti Teataja majandusseisu kohta nii: "Kuigi Eestis majandus jaheneb, unistab iga Euroopa riigi juht just sellisest majanduskasvust."

Kommentaarid

Optimist, Maris Lauri, Hansapanga makroanalüütik

Ma ei tea, miks majanduskasvu kukkumine nii suur oli, sest üksikasju ei ole avaldatud. Aga ma tegelikult näen seda, et number ei lähe hästi kokku mõne teise näitajatega, nagu tööturu näitajaga, kus kasv oli 1,5%.

See on võrreldav eelmise aasta algusega, kus majanduskasv oli oluliselt kõrgem. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et tegemist on esialgse näitajaga, mis võib tegelikult muutuda. Ma arvan, et see peaks ülespoole minema. Praeguse numbri põhjal ei saa siiski kindlalt väita, et aasta lõpeb majanduslangusega.

Ma arvan seda, et järgmised kuud toovad hinnas tõsise korrektsiooni. Kaupmeestel ja teenindajatel on paljudel käibed miinuses. Kui nad tahavad ellu jääda, siis nad peavad oma hindu alandama. Kas nad vaatavad oma kulud üle, kas nad taltsutavad oma kasumiahnust? Mittereguleeritud turuhinnad on läinud liiga kõrgeks.

Ma küll ei julgeks öelda, et keskmiselt on väga halvaks läinud või midagi traagilist oleks juhtunud. Asjad ei ole muidugi nii roosilised nagu aasta tagasi. Kriisi või katastroofi tarbimise kohapealt küll ei näe.

Pessimist, Ruta Eier, SEB majandusanalüütik

Meie jaoks oli see kasvu aeglustumine küll kiirem, kui arvasime. Ilmselt on see kasvu aeglustumine laiapõhjalisem, kui ainult kinnisvara või jaekaubandusega seotud sektorites. See ilmselt tähendab seda, et majanduslangusest me ei pääse.

Kõige mustem stsenaarium on, et ei tule enam väike majanduslangus, vaid natuke suurem. Töötus suureneb rohkem, kui see muidu oleks suurenenud. Niivõrd kiire majanduse langus võib tuua kaasa kiirema pankrottide laine. Kui majanduslangus oleks olnud sujuv ja ajutine nähtus, siis ettevõtted elaksid selle kergemini üle. Tundub, et kui paranemisperspektiivi lähiajal väga ei tule, siis on mõjud raskemad.

Finantssektoris tulevad samuti halvemad ajad. Võib oodata, et laenukahjumid mõningal määral suurenevad. Tõenäoliselt on mingit tõusu mõttetu oodata.

Kas just aasta keskmisena miinus tuleb, seda kindlalt ei oska öelda, aga mõnes kvartalis kindlasti tuleb.

Vaata ka:

* 554 mln krooni vähem kaupa toodi Eestisse aasta esimesel kahel kuul võrreldes mullu sama ajaga. Samas kasvas ekspordi maht 1 mld krooni võrra.
* 1,1% vähem toodangut kui aasta eest andis I kvartalis töötlev tööstus.
* 0,5% mahuliselt vähem toodangut müüs jaekaubandussektor I kvartalis kui aasta eest.
* 11,1% inflatsioon "aitas kaasa" majanduskasvu kiirele aeglustumisele. Jooksevhindades oli I kv SKP kasv 11,5%.
* 4,7 mld krooni mullusest vähem võtsid I kvartalis laenu era- ja juriidilised isikud. Kui mullu samal ajal laenati 14,5 mld krooni, siis tänavu vaid 9,8 mld krooni.
* 720 mln krooni võrra vähenes I kvartalis era- ja juriidiliste isikute hoiuste maht pankades. Mullu I kvartalis hoiuste portfell kosus 1,3 mld krooni võrra.
* 4,7% peab Eesti majandus Äripäeva arvestuse kohaselt kasvama aprillist detsembrini, et saavutada rahandusministeeriumi prognoositud 3,7protsendine kasv, mille põhjal koostati negatiivne lisaeelarve.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. May 2008, 11:28
Otsi:

Ava täpsem otsing