Aktsiate tagasiost on popp

Artikkel

- Uudised
- Tõnis Oja
- 15. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aktsiate tagasiost on popp
Teisipäeval lubas aktsionäride üldkoosolek oma aktsiaid tagasi osta Arco Varal, kolmapäeval tegi seda Ekspress Grupi aktsionäride üldkoosolek ning nädala pärast teevad seda kõigi eelduste kohaselt Eesti Telekomi aktsionärid.
Ehkki meil üsna uus asi, on ettevõtete oma aktsiate tagasiostmine üsna levinud. Seda tehakse reeglina kahel põhjusel.
Väga sageli kasutavad börsiettevõtted juhtide ja ka tavatöötajate motiveerimiseks optsiooniprogramme, mille kasutamiseks on ettevõtettel tarvidus omada oma ettevõtete aktsiaid.
Ekspress Grupi juhi Priit Leito sõnul kasutatakse aktsiate tagasiostu (juhul kui see ellu viiakse, sest ettevõttel on luba ka aktsiate emiteerimiseks) just optsiooniprogrammi tarbeks.
Teine põhjus on fundamentaalne. Nimelt saavad ettevõtted aktsionäride vara kasvatada kahte moodi - dividende makstes ning oma aktsiaid tagasi ostes. Viimase ülesanne on suurendada aktsionäride nn osakasumit ehk piltlikumalt öeldes muuta aktsionäridele pakutav supp tummisemaks.
Märkimata ei saa jätta ka võimalust, et soodsate olude kokkusattumisel on võimalik oma aktsiate tagasiostu teel ka toetada aktsiate hinda. Taolisele soovile viitas selgelt Arco Vara juhatuse esimees Aare Tammemäe.
"Usume, et meie aktsia on täna ülemüüdud. Näeme head investeerimisvõimalust omaenda aktsiatesse, teenides tulevikus turuolukorra muutudes rohkem potentsiaalset tulu, kui seda võimaldaksid praegused alternatiivid," vastas Tammemäe küsimusele, miks otsustas ettevõte aktsiaid tagasi osta.
Taolisele soovile vihjas möödunud aasta lõpus siinsel aktsiaturul aktsiate tagasiostu programmiga pretsedendi loonud Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister.
"On erinevaid arvamusi, et hind ei pruugi selles situatsioonis ettevõtte väärtust õigesti peegeldada," lausus ta diplomaatiliselt 7. detsembri Äripäevas. Ehkki Tallinki aktsia tegi uudise teatavaks saamisel ettevõtte börsiajaloo suurima, 10%-lise tõusu 16,27 kroonini, polnud sellest palju abi. Pärast seda langes aktsia hind veel üle 30 protsendi ehk 11,27 kroonini.
Põhjuseks, miks aktsiate tagasiost ei suutnud laevanduskompanii aktsia hinda toetada, oli tagasiostetavate aktsiate hulk, mis moodustas vaid 0,58% ettevõtte aktsiakapitalist. Juhul kui Arco Vara ja Eesti Telekom oma plaanid ellu viivad, võib mõju olla märkimisväärsem. Arcole andsid ja Telekomile annavad aktsionärid loa tagasi osta kuni 10% aktsiakapitalist.
Rootsi päritoluga erainvestor Stefan Andersson kirjutas mai alguses, et peagi näeme, kuidas Arco Vara aktsia tänu aktsiate tagasiostmise programmile ja dividendide tõstmisele positiivselt reageerib.
Põhjanaabrite suurim päevaleht Helsingin Sanomat kirjutas mõned nädalad tagasi, et Helsingi börsil noteeritud ettevõtted maksavad aktsionäridele tagasi dividendide ning oma aktsiate tagasiostude näol rekordilise summa.
Ajalehe sõnul siiski eelmisel aastal ettevõtete oma aktsiate tagasiost vähenes, aga selleks aastaks on luba saadud taas neid tagasi osta rekordilise summa eest.
Möödunud aastal maksid Helsingi börsil noteeritud 97 ettevõtet tagasi 12,5 miljardit eurot (196 miljardit krooni), aga kui siia lisada veel Stockholmi börsi oma kodubörsiks pidavad Nordea, OMX ja Telia Sonera, tuli kogusummaks üle 17 miljardi euro (266 miljardi krooni). Kõige rohkem maksab aktsionäridele tagasi Nokia.
Hetkel kuum