Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nanoussid ravivad vähki

16. mai 2008, 11:11

Varases arengujärgus kasvajad on sageli
magnetresonantstomograafiaga avastamiseks liiga väikesed. Rühm teadlasi
valmistasid aga magnetilised „nanoussid”, kes suudavad vereringes piisavalt kaua
ringelda, et jõuda kasvajateni ning teha need tomograafiauuringu jaoks
märgatavaks.

Uurimus on osaks laiemast uurimistööst, mille eesmärgiks on toimetada avastamist võimaldavad vahendid ning ravimid nanoosakeste abil otse kasvajarakkudeni. Raskusi on aga valmistanud selliste osakeste valmistamine, mis kehas vähirakkude leidmiseks piisavalt kaua vastu peaksid, kirjutas Technology Review.

„Pidevalt tuleb võidelda keha immuunsüsteemiga, mille eesmärgiks on hävitada iga võõras osake, sealhulgas ka meie nanoosakesed,” ütles California ülikooli keemia- ja biokeemiaprofessor Michael Sailor.

Üheks võimaluseks on nanoosakesi keemiliselt töödelda, nii et keha immuunsüsteem neid enam ära ei tunneks. Teadlased on aga üha enam hakanud immuunkaitsest möödahiilimiseks kasutama ka nanoosakeste erinevaid kujuvariante. Sailori ja tema kolleegide loodud nanoosakesed koosnevad kokku haagitud ümaratest rauaoksiidi osakestest, meenutades seega vihmausse.

Nanoussid on umbes 30 nanomeetri pikkused ja kaetud dekstraaniga – suhkruga, mis aitab neil vältida keha vastupanusüsteemi. Kaasa aitab ka kuju. Eelnevad uurimused on näidanud, et pikliku kujuga osakesi on fagotsüütidel, võõrosakestest lahtisaamise eest vastutavatel immuunrakkudel, raskem ära hävitada kui ümmargusi osakesi. Nanoussidele saab kinnitada ka ravimeid, kuid eelkõige loodetakse neist abi vähirakkude avastamisel.

Nanousside sünteesimine toimus Sailori sõnul poolkogemata. Tavapärasest veidi erineva kaaluga dekstraani molekule kasutanud teadlased avastasid, et nendega kaetud nanoosakesed moodustasid spontaanselt kaheksa- kuni kümneosakeselisi kette. Seejärel testiti ussikeste magnetilisi omadusi ning leiti, et võrreldes individuaalsete rauaoksiidiosakestega andsid nanoussid tugevasti võimendatud magnetresonantssignaali. „Tulevikus võiks see viia väiksemate kasvajate avastamiseni, misläbi haigusele oleks võimalik jälile saada varasemas arengujärgus,” ütles Sailor.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. May 2008, 10:50
Otsi:

Ava täpsem otsing