Vana arvuti elu lõpeb kütusepaagis

16. mai 2008, 11:34

Sinu vana lauarvuti võib peagi oma maise
teekonna lõpetada sinu auto kütusepaagis. Uue tehnoloogia abil eraldatakse
vanadest arvutitest väärismetallid ning kütuseks sobivad orgaanilised ühendid,
kasutades niimoodi efektiivselt ära muidu mürgiseid jäätmehunnikuid moodustava
elektroonikaprahi.

Lihtsa ja tõhusa tehnoloogia abil saab minemavisatud trükkplaadid (nii arvutites kui olmeelektroonikaseadmetes leiduvad isoleermaterjalist plaadid, millele on monteeritud kiibid, takistid, kondensaatorid ja teised elektroonikaelemendid, mida ühendavad omavahel õhukesed vaskribad) ümber töödelda keskkonnasõbralikeks tooraineteks, mida saab kasutada kütuste, plastiku ja teiste kasulike toodete loomiseks, kirjutas LiveScience.

Elektroonikaseadmed on maailmas üha laiemalt levinud. Paraku nad vananevad kiiresti ning nii kuhjuvad kõikjal maailmas vananenud elektroonikaseadmed. Sellest on saamas murettekitav keskkonnaprobleem.

Arvutid ja teised elektroonikaseadmed on ohtlikumad kui tavaline olmeprügi, sest nad sisaldavad rohkesti mürgiseid aineid: arseeni, elavhõbedat, pliid ja palju muudki. 2005. aastal toodeti ainuüksi USA-s umbes 2,63 miljonit tonni selliseid jäätmeid ning see number on kõikjal maailmas kasvuteel.

Rumeenia ja Türgi teadlased leidsid aga võimaluse mürgiste ainete eemaldamiseks elektroonikaseadmetest, mis võimaldab jäätmete ohutut ümbertöötlemist.

Uurijad kogusid kokku vanade arvutite trükkplaadid. Kasutades spetsiaalset kombinatsiooni katalüsaatoritest, kõrgest temperatuurist ja keemilistest filtritest hävitasid nad plastis sisalduvad mürgised lisandid. Nii saadi lõppsaaduseks õli, mida võib ohutult kasutada kütuse või toorainena.

"See on väga hea töö,” ütles Inglismaa Coventry ülikooli keemik William Hall, kes ise uurimuses ei osalenud. „Trükkplaatide ümbertöötlemine muutub üha olulisemaks, sest metallid, mida plaadid sisaldavad, muutuvad üha haruldasemaks.”

Hall märkis, et praegu töödeldakse trükkplaate ümber sulatuskodades ning uus meetod peab demonstreerima oma eeliseid vana meetodi ees olemaks majanduslikult edukas. Uue tehnoloogia üheks eeliseks on tema sõnul kindlasti see, et lisaks väärtuslike metallide kokkukogumisele saadakse kätte ka vajalikud orgaanilised ühendid. „Selle tehnoloogia arengu suurimaks takistuseks saab esialgu ilmselt protsessi töölepanemine suurtes mahtudes,” lisas ta.

Iasis asuva Rumeenia akadeemia teadlased eesotsas Cornelia Vasilega selgitavad oma tulemusi täpsemalt 21. mail ilmuvas ajakirjas Energy Fuels.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. May 2008, 10:59
Otsi:

Ava täpsem otsing