Delfine: sundlammutamise pretsedent kulus ära

Martin Tamme 19. mai 2008, 00:00

Hotell Delfine ebaseadusliku osa lammutamine on esimesi juhtumeid, kus ulatuslikud lammutustööd viib läbi kohalik omavalitsus asendustäitmise korras. Kuigi asendustäitmise kohaldamine ebaseadusliku ehitise lammutamiseks on lubatud juba alates 1. jaanuarist 2002, ei ole seda siiani eriti kasutatud.

Kohtupraktika on andnud küll selged juhised, millal võib ebaseadusliku ehitise lammutamiseks ettekirjutuse teha, kuid puuduvad detailsemad juhised ettekirjutuse sundtäitmiseks juhul, kui ehitise omanik ettekirjutust vabatahtlikult ei täida.

Delfine juhtum näitab, et põhjendatud lammutamisettekirjutus on täitmiseks ja kui omanik seda ei täida, on asendustäitmine võimalik ja praktikas saavutatav.

Delfine algne omanik AS Pärna ja uus omanik OÜ Bluewater on kasutanud ära praktiliselt kõik võimalikud ja võimatud katsed asendustäitmise vältimiseks.

Ka kinnistu müümine ASilt Pärna OÜ-le Bluewater toimus üsna ebaharilikel tingimustel. Lammutamist üritati vältida turvameestega, hoonesse varjumise ja uste mitteavamisega ning kriminaalasja algatamise avalduse esitamisega. Pärast seda, kui ASi Pärna ja Pärnu linnavalitsuse vahel sai kohtus selgeks vaieldud, et lammutamisettekirjutus on õiguspärane, on kohtud pidanud ASi Pärna ja OÜ Bluewater hilisemaid taotlusi lammutamise seiskamiseks põhjendamatuks.

Peab arvestama, et kui ehitise likvideerimiseks on lammutamisettekirjutus tehtud ja seda ei ole kas vaidlustatud või selle õiguspärasus on selgeks vaieldud, siis lõppastmes läheb ebaseaduslik ehitis lammutamisele. Lammutamine asendustäitmise korras on kindlasti oluliselt kulukam ja ebameeldivam protsess.

Miks läksime hotelli kallale? Just seda küsimust on mult nii omavahelistes vestlustes kui ka avalikult küsitud. Nüüd, mil Delfine hotellis ebaseaduslikult ehitatud osa lammutustööd on lõppemas, on aega ka rahulikumalt selgitusi jagada.

Esiteks tuleb mul tõdeda, et Delfine ei olnud ainus osaliselt või täielikult ebaseaduslikult ehitatud hoone Pärnus. Ehitusjärelevalve tavalisim mure on selles, et ebaseaduslikust hoonest saadakse teada alles liiga hilja, tihti siis, kui maja juba katuse all on. Sellises olukorras on alati mõistlik otsida seaduslikke kompromisse.

Delfine eripärad viisidki lammutustöödeni. Esiteks, naabrite vastuseis uue osa väljaehitamisele. Teiseks, juba varases staadiumis tehtud ettekirjutused, millega linn andis üheselt mõista - ehitada juurde ühte korrust ei tohi. Kolmandaks, linna korduvad ettekirjutused ehitustööde peatamiseks. Neljandaks, omaniku täielik ignorantsus ja ülbus. Omanik ei vaevunud seaduste ja linna ettekirjutuste kiuste isegi kompromissi otsima, ettekäändeks "äriplaan".

Delfinele sai otsustavaks see, et Pärnu linna ehitusjärelevalve oli protsessi pidurdamas juba eos. Sellest on olemas ka kirjalikud tõendid. Kuid omanik suhtus ehituskeeldu üleolekuga hetkeni, mil tema laual oli ka riigikohtu seisukoht, mis lubas ebaseadusliku osa lammutada. Ülburitega kompromisse ei otsita.

Delfine hotelli saaga oli ebameeldiv ilmselt kõigile osapooltele. Võitjaks oli vaid avalik ruum. Delfinet takseeriti kõikjal kui pretsedenti. Ma ei tea, kuidas laheneb Tallinnas Indrek Stahli ja Tallinna rae saaga. Julgen siiski kolleegidele pealinnas soovitada sirget selga. Aeg on Eestis hakata seadusi täitma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:33
Otsi:

Ava täpsem otsing