Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kampaania õgib raha
Kuigi järgmine Valge Maja asukas selgub alles novembris ja isegi demokraatide kandidaadi kohale käib veel kibe võitlus, on nüüdseks selge, kellel on õnnestunud kõige agaramalt doonorite raha kokku kraapida.
Selleks on esimene mustanahaline presidendikandidaat Barack Obama ja tema võlusõna: internet.
Hillary Clinton jäi oma rahakogumisel lootma vanale heale mudelile, kus mõnisada jõukat ja võimukat sõpra - keda Hillaryl ja tema ekspresidendist abikaasal muidugi jätkub - küsivad võimalikult suuri summasid kindlalt toetajate ringilt.
Vastutasuks meelitab Clinton oma suurabilisi näiteks võimalusega temaga kampaaniaürituste ajal ühel hotellikorrusel ööbida.
See mudel on suurepäraselt töötanud: on ju tegemist inimestega, kes võivad ühe telefonikõnega sadu tuhandeid kroone liigutada. Kuigi seadus lubab anda ühele kandidaadile kuni 2,300 dollarit, siis "pakendatakse" üksikannetused kokku hiigelsummadeks.
Nii mõnegi piduliku kampaaniaõhtu lõpus võivad korraldajad lugeda kokku müstilisi summasid. Näiteks Elton Johni kontserdiõhtu tõi Clintoni kampaaniale sisse 2,5 miljonit dollarit. Pole sugugi paha.
Ja ometi on Hillary toetus hakanud kokku kuivama. Et oma kampaaniat päästa, on endine esimene leedi laenanud iseendale viimastel nädalatel 6,8 miljonit dollarit.
Barack Obama kampaaniamasin seevastu imeb endasse aina rohkem krabisevat. Tema peamine tööpõld on internet, kus toetussummad on väiksemad, kuid toetajate hulk võrreldamatult laiem. Obama pooldajad saavad näiteks teha otsekorralduse: igas kuus võetakse nende kontolt 25 dollarit. Seda saavad endale lubada ka kõhnema kukruga poliitikahuvilised. Ja ei mingeid galakulusid!
Siit moraal: kui püüda palju väikseid kalakesi, võib saada rikkalikuma õhtusöögi, kui vaid suuri kalu jahtides.
Mis puutub vabariiklaste kandidaati John McCaini, siis tema on olnud doonorite taskute raputamisel üsna tagasihoidlik. Tal muidugi hea jalad seinale visata: temal ei tule kolleegide kombel vihast parteisisest heitlust pidada.
Sügisest on McCain otsustanud minna üle maksumaksja rahale, millele ametlikel kandidaatidel õigus on, eelarvega 84 miljonit dollarit. See aga tähendab, et muudelt annetajatelt ta enam lisa küsida ei tohi.
Senaator Barack Obama on rahakogumises selge võidumees. Ainuüksi tänavu esimese kolme kuuga kogus ta 132 miljonit dollarit.
Senaator Hillary Clintonil õnnestus aga saada oma kampaaniakukrusse vaid ligi pool sellest, 69 miljonit dollarit.
Aprilli alguses oli Clinton ametlikult 10 miljoni dollariga miinuses. Vabariiklaste kandidaat senaator John McCain kogus jaanuarist märtsini vaid 38 miljonit dollarit.
Samas on Obama ka suurim kulutaja. Märtsis läks tema kampaania maksma 31 miljonit dollarit, samas kui Clinton piirdus 22 ja McCain vaid 5 miljoni dollariga.
Tänavune USA presidendiralli on aegade kalleim - selle hinnaks arvatakse olevat miljard dollarit, võrreldes 2004. aasta ligi 700 miljoni dollariga.
Ajakirja Fortune arvutuste järgi aga kulub tänavusele presidendirallile kokku lausa 3 miljardit dollarit ehk ligi kolmandik Eesti riigi eelarvest.
Veel kaks aastakümmet tagasi - kui Valgesse Majja sai praeguse presidendi isa - olid kampaania kogukulud 59 miljonit dollarit ja Abraham Lincoln olevat 1860. aastal piirdunud tagasihoidliku 100 000dollarilise kulutusega.