Pangad koorivad kaks nahka

"Kui kohustusliku pensionifondi valitseja teeb otsuse investeerida pensionifondi varasid teistesse oma fondidesse, on ta tõsises huvide konflikti olukorras," sõnas finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve divisjoni juht Andre Nõmm.

Samas nentis inspektsioon, et kui fondivalitseja on suuteline selliseid investeeringuid osakuomanikele põhjendama, siis probleemi pole.

Hansapank, SEB ja Sampo Pank paigutasid mullu II samba pensionifondide raha edasi iseenda või oma emapanga hallatavatesse fondidesse kokku 1,4 miljardi krooni eest, mis on rohkem kui kümnendik fondide kogumahust.

Fondijuhid õigustavad neid investeeringuid peamiselt väitega, et pensionifondid saavad sama panga teistesse fondidesse investeerides haldustasult kopsakaid soodustusi.

"Hansa pensionifondid saavad tagasi pool valitsemistasust ega maksa sisenemis- ega väljumistasusid," rääkis Hansa Investeerimisfondi fondijuht Kristjan Tamla ja kinnitas, et võrreldes pensionifondide poolt muudesse fondidesse tehtud investeeringutega on Hansa fondidele makstavad teenustasud ühed madalamad.

Sisenemis- ja väljumistasud on kirjeldatud investeeringute puhul seadusega keelatud, lubatud on üksnes fondi valitsemise tasu. "Topelttasud ei ole probleem iseenesest, kuna osakuomaniku jaoks kaasnevad täiendavad tasud igal juhul," teatas finantsinspektsiooni järelevalve juht Nõmm

"Kahtlused, nagu võiksid pensionifondide mingid kindlad investeeringud lähtuda soovist osakuomanikke topelt koorida, ei pea paika. Viimase välistab juba ainuüksi tihe konkurents," kinnitas Sampo fondide juht Aari Stalde. Ta lisas, et pensionifondide vara investeerimine Sampo ja Danske grupi fondidesse toob klientidele pigem lisatulu, mitte aga lisakulu.

"Mingit koorimist ei toimu. Kõik soodustused, mis SEB Varahaldus on välja kaubelnud, makstakse pensionifondidele tagasi," sõnas SEB Varahalduse fondijuht Vahur Madisson. SEB fondidesse investeerivad suurkliendid saavad üldiselt valitsemistasudelt 50protsendise soodustuse.

"Meie fondivalitsejana oleme selle kaubelnud pensionifondide jaoks veel oluliselt soodsamaks," kinnitas Madisson.

Fondijuhid õigustavad n-ö oma fondifondide loomist muuhulgas sellega, et osa nende fonde on unikaalsed. "Hansa pensionifondide investeeringud oleme suunanud eelkõige nendesse Hansa fondidesse, mis on meie arvates turul väga unikaalsed," märkis Hansapanga fondijuht Tamla. Näiteks tõi fondijuht Hansa Kesk-Aasia aktsiafondi ja Hansa kinnisvara aktsiafondi.

Tamla sõnul tuleb eraldi jälgida, kes on lisaks nn omafondidele investeerinud ka gruppi kuuluvatesse fondidesse. "Hansa pensionifondid seda teinud ei ole," teatas Taimla konkurentidele tähelepanu juhtides.

Sampo Pank ja SEB investeerisid kahepeale kokku gruppi kuuluvatesse fondidesse 700 miljonit ja oma kohalikesse fondidesse tagasihoidlikud 100 miljonit krooni pensionifondide raha.

Kuigi Hansapank gruppi kuuluvatesse fondidesse tõepoolest pole pensionivara paigutanud, investeeris ta kohalikesse omafondidesse kokkuvõttes ikkagi rohkem kui konkurendid - üle 500 miljoni.

Seadus lubab pensionifondide vara enda teistesse fondidesse investeerida ka LHV-l, kuid seni ei ole me seda kasutanud.

Olukorras, kus saab otse investeerida, eelistab LHV kindlasti otse aktsiatesse ja võlakirjadesse investeerimist, kuna see on LHV klientide jaoks kasumlikum - soodsam.

Investeerides LHV pensionifondide vara, kasutame oma teadmisi ning investeerime kuluefektiivselt otse aktsiatesse ja võlakirjadesse.

Keeld pensionifondi valitsejal investeerida teistesse enda hallatavatesse fondidesse ei pruugi olla praktiline.

Seadus ei luba pensionifondi valitsejal investeerida teistesse oma fondidesse rohkem kui 10 protsenti kohustusliku pensionifondi ning mitte rohkem kui 50 protsenti vabatahtliku pensionifondi vara turuväärtusest. Piiratud on ka iseenda kontserni investeerimine. Selliste piirangute eesmärk ongi takistada huvide konflikti võimalusi.