Iga vihmahoog maksab miljoni

19. mai 2008, 15:02

Trükkige otsingumootorisse sõnad ‘Tallinn
tolm’ või ‘Tartu tolm’, lugege läbi mõned kirjutised ja teile avaneb masendav
pilt.

Otsesed tervisekahjustused ja turiste peletav räpasus on ehk kõige julmemad tagajärjed, mõned inimesed aga saavad paremini aru, kui tuletavad meelde, kuidas nii enda kui kogu ümbruskonna autod on peale väikest vihmahoogu, millele eelnevalt tuul on tolmu üles keerutanud, täielikult määrdunud. Korrutage kümme tuhat määrdunud autot läbi pesu hinnaga sada krooni ning saategi miljoni peale iga sellist vihmahoogu. Ehk on sellest lihtsam aru saada kui hinnata inimese tervist rahaühikutes.

Töötasin kaks aastat Põhja-Itaalias ning selle aja jooksul pidin autot pesema täpselt kaks korda. Neile, kes arvavad, et põhjuseks on Põhjamaade karm kliima, siis võrrelge Stockholmi ja Tallinna. Olen lugenud mitmeid arvamusi, mille kohaselt üheks põhjuseks on naelkummid, sest iga 100 kilomeetri läbimine naelkummidega auto poolt toodab 3-4 kilogrammi tolmu. Samuti on räägitud sellest, et tolm pärineb ehitusplatsidelt. Üldises plaanis on arusaam, et enne, kui kevadine taimekasv pinnaseosakesed kinni seob, probleem ei lahene. Soovitatud on kastmist ja puhastamist, aga see on võitlemine tagajärgedega, mitte põhjustega. Käivitatud on ka uuringuid, et leida tolmuosakeste analüüsi teel, kustkohast need ikkagi pärinevad.

Mind vaevab, kas eestlase talupojamõistus ei ole tõesti võimeline kiiresti selgitama, mis on tolmu peamisteks allikateks. Tolmu allikateks on eriti teede ääred, lagunenud äärekivid ei suuda takistada pinnase valgumist sõiduteele, autod ja tuul keerutavad tolmu üles. Äratallatud ja autodega ülesõidetud haljasalad ei suuda samuti pinnaseosakesi siduda. Võib-olla tõesti on ka ehitusplatsidel väga oluline osa.

Tolmu peamiste põhjuste selgitamine ei ole raketiteadus. Võib-olla on ka naelkummidel oluline osa, aga miskipärast ei suuda seda uskuda. Mis ei tähenda, et võiks hinnata naelkummide mõju teede lagunemisele - aru saades, et teatud tingimustes võivad naelkummid elusid päästa. Samas, mujal maailmas tegeldakse sellega, et parandada teekatete kvaliteeti - et naelkummide mõju oleks väiksem. Igal juhul ei saa naelkumme keelava seadusandluse väljatöötamist pidada väga tõsiseks sammuks tolmuprobleemidega võitlemisel.

Minu kogemused kinnitavad, et lihtsate ja mitte eriti kallite lahendustega on võimalik paljukordselt vähendada kahjulike mõjude põhjuseid, antud juhul tolmu allikaid. Põhjuste selgitamiseks ei ole vaja kulutada miljoneid, piisab, kui tolmurikastel perioodidel kaasata avara silmaringi ja teadmistega ekspertrühm.

Ühes piirkonnas on ühed peamised põhjused, teises teised, kuid kõik need on tuvastatavad. Järgmise sammuna on võimalik leida lihtsad ja otstarbekad lahendused. Kui me ei mõtle loogiliselt, varjutab ametkondlikkus ja bürokraatia kogu mõtte- ja teadmistemaailma, ning see on kõige hullem. Meil on probleem ja iga ametkond püüab tõestada, et see pole tema süü või et vastavalt analüüsidele probleemi ei eksisteeri või pole see piisavalt tõsine. Me ei lähtu enam normaalsest mõistusest, vaid eeskirjadest, mis on loodud meie endi jaoks põhjusel, et ka järgnevad põlved õpiksid meie kogemustest!

Ka prügikoristuse ‘Teeme ära!’ tegijad on otsinud uusi väljakutseid, sest välja töötatud tehnilised lahendused loovad võimaluse ka muid reostusobjekte kaardistada. Ekspertidega koostöös võiks kaardistada tolmu peamised allikad. Rahvaalgatusel on ka selle probleemi lahendamisel kõik võimalused olemas.

Kirjutis ilmus Erik Puura keskkonnablogis.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. June 2008, 12:55
Otsi:

Ava täpsem otsing