Miks elasid meie eellased puude otsas

19. mai 2008, 10:49

Inimeste ja ahvide eellastel võis olla
puude otsas mugav elada nende väiksuse tõttu, arvavad USA teadlased.

Teadlased on ammu murdnud pead selle üle, miks varased primaadid elasid puude latvades, võttes arvesse fakti, et maapeal kõndimine nõuab tunduvalt vähem energiat kui ronimine. Et sellele küsimusele vastata, panid teadlased trenažöörile kõndima ja ronima erinevaid primaate, kirjutas BBC.

Selgus, et väikeste loomade puhul ei esinenudki erinevust energiakulumises. See võib selgitada, miks meie väikesed eellased otsustasid minna elama puude otsa.

Põhja-Carolina Duke’i ülikooli teadlane Jandy Hanna selgitas, et uue keskkonna hõivamine polnud varastele primaatidele kulukas senikaua, kuni nende keha jäi väikseks.

"Varased primaadid eristusid teistest imetajatest peamiselt uue ökoniši – puude kõrgeimate okste – hõivamise tõttu,” sõnas Hanna. Algselt umbes suurte rottide suurused primaadid läbisid seejärel rea muutusi, et uue keskkonnaga kohaneda. Näiteks kujunesid neil küüniste asemel välja küüned ning käed ja jalad muutusid haardevõimeliseks.

"Uue keskkonna hõivamisest ja anatoomilistest muutustest saadav kasu tulenes putukate ja puuviljade rikkast keskkonnast,” ütles Hanna.

Suurbritannia Liverpooli ülikooli primaatide evolutsiooni uurija Robin Crompton selgitas, et looduses oli varemgi täheldatud, et väikesed loomad nagu näiteks hiirleemurid liiguvad vertikaalses suunas peaaegu samamoodi kui horisontaalses suunas.

"USA teadlased tõestasid esmakordselt, et kuni neli kilogrammi kaaluvate primaatide jaoks suureneb energiaefektiivsus vertikaalsel liikumisel suurusest olenevalt väga vähe, samas kui maapinnal kõndimisel suureneb see järsult,” lisas Crompton. Uurimuse täpsemaid tulemusi võib lugeda ajakirjast Science.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2008, 11:00
Otsi:

Ava täpsem otsing