Sahara kõrbestumise lugu

19. mai 2008, 10:17

Sahara muutus rohelisest savannist maailma
suurimaks kõrbeks aeglasemalt kui seni arvatud. Globaalne soojenemine võib aga
olukorda peagi muuta ning teha kõrbest taas viljakandva maa.

Uus ajakirjas Science avaldatud uurimus põhineb Tšaadi põhjaosas asuva Yoa järve setete uurimisel. „Järvesetete abil on võimalik rekonstrueerida piirkonna viimase 6000 aasta klimaatiline ajalugu,“ ütles artikli esimene autor Stefan Kröpelin Kölni ülikooli eelajaloolise arheoloogia instituudist.

Õietolm, putukad, vetikad ning muud fossiilid viitavad suhteliselt aeglasele kõrbestumisele. Uurimus läheb vastuollu seniste seisukohtadega, mille kohaselt muutus Sahara kõrbeks mõnesaja aasta jooksul, kirjutas National Geographic.

„Selliste tulemusteni jõudsid mudelite koostajad, kes polnud Saharas käinudki,“ ütles Kröpelin. „Praeguseks võime üsna suure kindlusega väita, et kiire kõrbestumise versioon on müüt.“

Õietolmuandmetele tuginedes väidab Kröpelin, et troopiliste taimede osatähtsus hakkas Saharas vähenema 4800 aasta eest. Tüüpilised kõrbetaimed võtsid aga koha sisse 3100–3900 aasta eest. Setetes leiduvate liivaterakese uurimine näitas, et ulatuslikule kõrbestumisele viitavad tolmutormid algasid 3700 aasta eest. Järsk muutus tabas vaid järve ennast – endisest mageveejärvest sai 3900–4200 aasta eest soolajärv.

„See muutus toimus täpselt ajal, mil ookeanilt mandrile vihmavett toovad mussoonid pöördusid püsivalt lõuna poole,“ ütles Kröpelin.

Kui pole vihma, siis pole ka mööda maapinda voolavat vett, mis intensiivse auramise tagajärjel maha jäänud soola minema peseks. Üha soolasemaks muutuv pinnas aga ei sobi enam paljudele taimedele ning kõrbestumine saabki alguse.

Globaalne soojenemine võib aga Sahara laienemise peatada ning algatada vastupidise protsessi. Nimelt on õhutemperatuuri suurenemine vastupidiselt levinud arvamusele kõrbete pindala vähendav tegur. Mida soojem on kliima, seda enam on aurumist ning sademeid. Kuiv kliima käib aga kaasas jahedamate perioodidega Maa ajaloos.

Kröpelin usub, et Saharast saab kunagi taas roheline piirkond. „Alates 1988. aastast on võimalik täheldada vihmade jõudmist põhja poole ning Sahara idaosas on kohati juba väikesi taimkatte muutusi,“ ütles ta.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2008, 13:41
Otsi:

Ava täpsem otsing