Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börs vihastas Vooglaidu nõudmistega

    "Analüüsisime eelmise aasta majandusaruannet puhtalt sellest vaatevinklist, kas Manutendil on see raha olemas, millega kaetakse võlakirjade lunastamine. Aasta lõpu seisuga bilansis vabu vahendeid ei ole," selgitas Tallinna börsi tegevjuht Pille Parikas.
    Mullu 17. septembril pandi ettevõtte juhatuse otsusega paika maksimaalselt miljardikroonine võlakirjaemissioon, mille kestus on seitse aastat ja kus võlakirju emiteeritakse jupiti.
    Esimene osa (7 mln eurot) kolme aasta pikkuseid võlakirju müüdi eelmise aasta septembri lõpus, kuna ettevõttel tuli tagasi osta aasta varem ja 2007. a jaanuaris emiteeritud 100 mln krooni eest kommertspabereid.
    Parikas ütles, et selle aasta septembris tekib investoritel õigus võlakirjad tagasi müüa (nn investor put), mille maht kokku on 100 mln krooni. Tema sõnul on järelevalvekomisjoni peamine mure praegune majandussituatsioon ja Manutendi majandusaasta aruanded.
    "Manutent ise rõhutas, et Peterburi hotelli ehitusprojekt, kust on tulemas vabad vahendid, on hästi oluline," kõneles Parikas.
    "Selleks, et Sokosele edasimüüdava hotelli projektis kindel olla, nõudsimegi ostu-müügilepingut."
    Parikas uskus, et lisatingimuste täitmine on täiesti teostatav, ent raske öelda, kas neil see õnnestub või mitte.
    "Nad ise olid igatahes positiivsed," märkis Parikas.
    Suprema varahalduse strateeg Peeter Koppel ütles Manutendi emissiooni hinnates, et arvestades energiakandjate ja toorainete hindu, siis rahavool Venemaale on ilmselt piisavalt tugev selleks, et tekitada varahindade inflatsiooni. "Kinnisvara ei jää sellest protsessist kindlasti väljapoole," lausus Koppel.
    Manutendi Vene tütarettevõtte OOO Otel Plus tegevjuhi Margus Puisi sõnul läheb ettevõttel hästi.
    "Praegu käib hotelli üleandmine operaatorile Soome kontsernile SOK, sõlmime nendega rendilepingu," vastas Puis küsimusele, mis seisus on hotelliehitus ning kuidas Vene tütarfirmal läheb.
    Puis oli kursis , et Manutent ei saanud esimese hooga Tallinna börsilt võlakirjade noteerimiseks heakskiitu ja peab täitma lisatingimused.
    "Tallinna börsil on paljud ettevõtted üritanud oma võlakirju noteerida ja see pole õnnestunud, milleks sellest kaanelugu teha? Pigem võiks asja Tallinna börsi poolt uurida," märkis Puis.
    Puisi sõnul kulub võlakirjadest saadav miljard sisustusele ja disainile.
    Puisi kinnitusel pole miilits neid peale aasta alguses toimunud läbiotsimist enam kimbutanud.
    "Maksuamet ja kontrollasutused on meid üle vaadanud, ettevõte töötab kenasti, kõik on normis, kõik on korras," kinnitas Puis.
    Vähem kui kuu aega tagasi allkirjastatud Manutendi 2007. aastaaruandes seisis, et lõppenud aasta seisuga oli hotelliprojekti koguinvesteeringute maht 25 mln eurot ehk 390 mln krooni ja kogumaksumuseks plaanitakse 33 mln eurot ehk 515 mln krooni.
    2006. aastal allkirjastas Manutent Soome hotelliketiga Sokos 15+5 aasta pikkuse rendi eellepingu valmiva hotelli rendile andmiseks. Projekti oodatavaks puhastuluks hindab ettevõte 4,8 mln eurot, seisis aruandes.
    Aruandes on veel kirjas, et Sokos on selle aasta alguses teatanud oma huvist kasutada hotelli väljaostu optsiooni. Seetõttu on väga tõenäoline, et Manutent müüb hotellihoone koheselt peale selle valmimist juba 2008. a teises pooles.
    Märt Vooglaiu sõnul imeb Tallinna börs lisatingimusi pastakast ja lasi nende nõudmisega endal püksid täis.
    "Teate, minu arvamus Tallinna börsist on juba ammu selline, et mille eest need inimesed üldse seal palka saavad? Me oleme taotlenud võlakirjade börsile saamist alates eelmise aasta oktoobrist, noteerimisest peale. Ja kui te tahate seda kirjavahetust kommenteerida, siis ma arvan, et Tallinna börs on üks "vahva" asutus, mis tegelikult on teinud kõik selleks, et jumala pärast ühtegi kinnisvaraga seotud ettevõtet..." prahvatas Vooglaid.
    Ta ei pidanud kuigi tõsiseks Tallinna börsi nõutud tingimusi. "Seal pole ju mitte midagi! See on pastakast välja imetud, need on kõik asjad, mis neil tegelikult on olemas," kirus Vooglaid.
    Küsimusele, miks Tallinna börs võlakirjade noteerimist ikkagi pidurdab, kui kõik korras, vastas Vooglaid järgnevalt: "Ma arvan, et Tallinna börs on püksid täis teinud! Meie pool aastat tagasi palusime neid, et andke nüüd mingi otsus. Kuid nemad meie omavahelises vestluses mainisid, et hästi ei tahaks anda, et kinnisvaraga seotud ettevõte ikkagi ja äkki peavad nemad veel vastutama."
    Vooglaiu kinnitusel kavatseb ta septembris võlakirjad probleemideta tagasi maksta.
    Autor: Virge Lahe
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.