IMF: Eesti eufoorilise kasvu kadumine oli paratamatu

IMFi delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski oli siinsete arengute suhtes pikemas perspektiivis optimistlik, lähiaja suunad aga võivad muret tekitada. "Majanduskasv on nüüd umbes aasta aeglustunud. Ei oleks üllatus, kui järgmises kvartalis tuleks negatiivne tulemus," rääkis Rozwadowski.

Suur osa majanduskasvu pidurdumisest on Rozwadowski sõnul tulnud sellest, et inimesed on võrreldes varasemaga palju ettevaatlikumad. "Kulutamise asemel säästetakse," märkis ta. "Inimesed peavad arvestama, et palk ei saa iga aasta 20% tõusta ja et töö kaotades ei ole enam viit uut kohta ootamas," lisas ta.

IMFi esindaja sõnul on see iseenesest hea, kuid veelgi ettevaatlikum olla ei ole tema hinnangul põhjust.

Eesti valitsus heade aegade usus andnud liiga palju lubadusi, ütles Rozwadowski. "Valitsus on headel aegadel andnud lubadusi, mille täitmiseks on vaja sama häid aegu. Ei ole arvestatud, et majandus ei kasva alati nii kiiresti," selgitas ta, lisades samas, et tulumaksumäära alandamine on pikas perspektiivis hea, kuna vähendab üldist palgakulu.

Et edaspidi jahtunud majanduskliimas paremini hakkama saada, soovitas Rozwadowski valitsusel eelarve koostada 1,5-2,5% ülejäägiga. Arvestades, et ka sel aastal oli eelarves 1,5% ülejääk, ei ole see piisav, ütles Rozwadowski.

"On oluline, et selline ülejääk oleks normaalsel aastal. Eelmistel aastatel oli Eestis ülejääk 2-3%, aga tegu oli ju buumi ajaga," ütles Rozwadowski.

Rahandusminister Ivari Padari sõnul on IMF jõudnud oma raportis valitsusega samade järeldusteni. "See näitab, et oleme õigel teel," sõnas ta.

Järgmise aasta eelarve kohta ütles minister, et seni lähtutakse 3,5-4% majanduskasvust. "Peame leidma lahenduse 96 miljardi krooni kulude jaoks. Piirid on olemas, kuid tuleb lahendada olukord, et ühelt poolt kokku hoida ja teiselt poolt riik funktsioneeriks," lausus Padar.

Ühe kokkuhoiukohana tõi Padar välja ehitussektori. "Ehitushangete pakkumised on praegu kahanenud 30-40%. See on hea, kuna saame vähemate võimalustega enam ära teha," lisas ta.

Eesti Panga president Andres Lipstok ütles eile Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti raporti tutvustusel, et riik peab jätkama range eelarvepoliitikaga.

"Eesti Pank toetab poliitikat, mis hoiab selle aasta eelarve tasakaalus. Järgmisel aastal aga tuleb koostada taas ülejäägiga eelarve, sest praegu kohandumise faasis järele anda oleks vale," märkis Lipstok.

Keskpanga president rõhutas taas, et nn pehme maandumise puhul on ülioluline palkade ja tootlikkuse tõusu tasakaal. Siin valitsevad mõningad riskid on Lipstoki sõnul taandumas.

"Need märgid on peamiselt seotud n-ö buumimisega. Näiteks on selged märgid, et hinnatõus teeninduses pidurdub, inimesed säästavad enam, võlgade kasv on peatunud ja jooksevkonto defitsiit langeb," nimetas Lipstok olulisemaid muutusi.

Esimese kvartali 0,4protsendist majanduskasvu kommenteerides ütles Lipstok, et see oli küll mõnevõrra oodatust väiksem, kuid aasta lõikes peaks Eesti Panga majandusprognoos endiseks jääma. Aprillis ennustas keskpank riigile selleks aastaks 2protsendist kasvu.