Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa võitlus toidu hinnatõusuga

Agnes Ojala 20. mai 2008, 19:32

Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise,
mille eesmärk on panna paika viimase aja toiduainete hinnatõusu põhjused ja
leida võimalused selle peatamiseks.

Peamise lähiajal kasutatava vahendina muudetakse ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), et see vastaks paremini turu vajadustele.

Selleks on hulk otsuseid ka juba vastu võetud. Nii näiteks on maha müüdud Euroopas seni kokku kogutud laovarud, detsembris otsustas Euroopa Ülemkogu kaotada teravilja imporditolli ning tõsta alates 2008. aastast piimakvoote 2% võrra.

Täna tutvustas Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi juht Josefine Loriz-Hoffmann komisjoni ettepanekuid, kuidas liidu põllumajanduspoliitikat veelgi ajakohastada, lihtsustada ja ühtlustada ning kaotada viimasedki tootjatele kehtestatud piirangud.

„Euroopa Komisjon alustas 6 kuud tagasi ühise põllumajanduspoliitika 2003. aasta reformide mõju hindamist. Täna tehakse ettepanekud, mida ja kuidas veel muuta,“ rääkis Loriz-Hoffmann. „Praegu on olukord põllumajanduses muutunud. Oleme harjunud, et põllumajandustooted pidevalt odavnevad, nüüd aga on olukord vastupidine.“

Peamine muudatus, mille 2003. aasta reform kaasa tõi, oli toetuste suunamine tootega seotud süsteemist tootjapõhiseks. „Praeguse süsteemiga ei maksa me tootjatele kindla tulemuse pealt, vaid anname põllumeestele baassissetuleku ehk kindlustunde. Nüüd saavad tootjad ise turusignaalide põhjal otsustada, mida toota,“ selgitas ta.

Loriz-Hoffmanni sõnul ei ole ÜPP enam niivõrd sekkuv kui varem. Praegune süsteem toimib pigem ohutusvõrguna, mitte pideva põhjaliku toetusena.

Positiivsete arengutena tõi põllumajandusekspert välja, et enam ei suunata nii palju raha eksporditoetusteks. „Varem maksime aastas ekspordiks 10 miljardit eurot, nüüd on see summa langenud 1 miljardini. Lisaks tuleb arvestada, et vahepeal on liit laienenud,“ rääkis Loriz-Hoffmann. Ometi ei ole Euroopa põllumeeste eksport sellest vähenenud.

Toetused on Euroopa Liidus mitmes sektoris plaanis täielikult tootmisest lahti siduda aastaks 2010. Alles jääb vaid ammlehmade, lammaste ja kitsede toetus, mis peaks säilitama põllumajandustootmise mägipiirkondades. Arvestades biokütuste laialdasemat levikut ja suurenenud toidukaupade nõudlust maailmaturul, kaotatakse energiakultuuride toetused.

Ühe olulise muudatusena langetatakse aastatel 2009-2014 piimakvoote 1% võrra aastas. Seejärel, 2015. aastal lastakse kogu turg vabaks.

„Selline muudatus sunnib põllupidajad kohanema. Eesmärk on esiteks olla konkurentsivõimelisem nii koduturgudel kui ka maailmas, teiseks aga liigub sellega tootmine kohtadesse, kus seda on soodsam teha,“ märkis Loriz-Hoffmann.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi nõunik Jüri Rute usub, et olukord piimakarja pidajatele oluliselt ei muutu. „Tootmine võiks umbes 5% kasvada ja hinnad 5% langeda. Vabast turust võidab tarbija. Ja üldiselt ei ole see Eestis probleem, kuna me ei ole ka praegu veel endale määratud kvooti täitnud,“ rääkis Rute.

Rute rahustas veelgi siinseid põllumehi, öeldes, et eriti praeguses olukorras, kus 6 peaga krokodill valitsusleppes muudatusi teeb, on ÜPP muudatuste plussid hästi näha. „Põllumehed näevad, et nende toetus jätkub, mis tahes toimub liikmesriigis. Nad saavad pikaajalise äriplaani paika panna. Just see ongi ÜPP eelis,“ sõnas ta.

Ühtlasi teeb Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada toetuste ümbersuunamist, kusjuures põllumajandustootjate otsetoetusi vähendatakse ja raha kantakse üle Maaelu Arengu Fondi, et paremini reageerida kliimamuutustele, tõhustada veemajandust ja kaitsta bioloogilist mitmekesisust. Samuti soovitakse kaotada nõue, et põllukultuuride tootjad peavad jätma 10% maast kesa alla. See võimaldab tootmisvõimsust suurendada.

Euroopa Komisjoni tänane ettepanek läheb juuni lõpus arutusele Euroopa Ülemkogus Sloveenias. Liidu järgmine eesistujamaa Prantsusmaa aga on selle vastuvõtmisest väga huvitatud, lootes, et lõplikud allkirjad saab dokument veel enne aasta lõppu.

Euroopa Komisjoni hinnang tulevikule
Toiduainete hinnad on viimase aastasaja jooksul korduvalt tõusnud ja langenud. Praegu aga on küsimus, kas langus viib hinnad varasega võrreldavale tasemele või jäävadki põllumajandustoodete hinnad kõrgemaks.

Komisjoni analüüsi hinnangul jäävad kõrged hinnad keskpikaks perioodiks pidama. Ometi ei tohiks hinnad jääda tipptasemele, sest oma osa mängib ilm, mis tavapärase saagi taastudes hindu taas langetab. Püsima aga jäävad struktuurilised muudatused, nõudlus arenevates riikides.

Mõju Euroopa Liidus
Euroopa Liidus on toiduainete hinnad inflatsiooni üles viinud, 2007. aasta augusti 1,9% aastane inflatsioon on 2008. aasta märtsiks tõusnud 3,8%-le. Toidu hinnatõus on kasvanud 2,7%-lt 6,9%-le, energia hinnatõus aga -0,6%-lt 10,9%-le.

Kasvavad hinnad on mõjunud hästi Euroopa Liidu teatud sektorite põllumeestele. Teraviljakasvatajate kõrgemad müügihinnad on muutnud kallimaks loomakasvatajate sööda. Ka piimatootjad ei ole maailmas toimunud hinnatõusust täiel määral kasu saanud, kuna kvoodid piiravad nende võimalusi.

Kui palju ÜPP Euroopale maksab?
ÜPP on toiminud üle 40 aasta. Kuna sellest tulevate vahenditega võtab EL üle liikmesriikide kohustused põllumajanduse toetuseks.

ÜPP maksab aastas 55 miljardit eurot (861 miljardit krooni), mis on Euroopa Liidu eelarvest 40%, kogu liidu SKPst aga 0,5%. See tähendab, et iga Euroopa Liidu kodanik kulutab nädalas põllumajandusele umbes 2 eurot (31 krooni). Summa väheneb pidevalt, langedes kiiremini kui muud Euroopa Liidu kulutused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. May 2008, 14:05
Otsi:

Ava täpsem otsing