RMK reform - palju vastuseta küsimusi

Kas RMK-l on vaid ja ainult äriline missioon? Jah on, kuid tal on ka teised funktsioonid. RMK ülesanne on hoolitseda metsakasvatuse ja metsa hoidmise eest.

Olen seisukohal, et RMK tuleks anda majandusministeeriumi pädevusse nagu kõik riigi äriühingud, võrdselt näiteks Eesti Raudteega. Viimane peab hoolitsema ootepaviljonide ehitamise ning hooldamise ja, mis eriti tähtis, inimeste mugava teenindamise eest ning peab tagama raudtee korrashoiu. Keskkonnaministeerium ei sobi äriühingut juhtima, sest selles struktuuris puudub vajalik professionaalne kaader. Ilmselt on nad ka väsinud RMK ümber toimuvast ega oska selgeid seisukohti võtta.

Liiga palju on hämamist ja keerutamist. Eesmärk peaks olema mitte olukorda segasemaks muuta, vaid leida lahendus. Keskkonnaministeeriumile jääb õiguslik regulatsioon metsaseaduse kaudu ning looduskaitse jt seaduste kaudu.

Miks on metsaseadusega nii kiire? Ei tea. Arvan siiski, et nii keeruliseks aetud küsimuses tuleks aeg maha võtta. Metsaga ei juhtu vahepeal midagi. RMK tuleks üldse metsaseadusest välja jätta ja siduda mõne teise seadusega, näiteks äriseadustikuga.

Praegu kehtib metsanduses ikka veel vanade sõprade vennaskonna põhimõte - käsi peseb kätt. RMK mõjutab liiga palju metsapoliitikat. Kas metsaosakond ikka on sõltumatu keskkonnaministeeriumi osakond? Ei tea.

Kas mitte politiseeritud metsanduse ärihuvide ja avantüüride taga ei paista egoistlikke, kasuahneid poliitikuid ja ärimehi? Paistab küll. Juba liigne kiirustamine metsaseadusega näitab seda. Oponentide ELFi, Erametsaliidu jt eiramine on selle kinnitus. Ometi eksisteerib hulk institutsioone ja valdkondi, mille puhul on põhjust kõnelda avalikust huvist ja missioonist rahva ees. Miks ei täida nad sageli oma funktsioone?

Lugesin riigikontrolli akti ja see on nii heatahtlik ja mitte midagi ütlev, et ei saa aru, miks seni edukalt toimiv organisatsioon oli vaja kiiresti ümber korraldada? Selline riigikontrolli tagasihoidlik, aga mahukas aruanne oli ainult vesi veskile ja kasutati oskuslikult endi huvides ära. Oleksin palju karmima aruande koostanud ja siis oleks laastud tõesti lennanud.

Iseenesest olid RMK rahanäitajad ju lausa väga head, mistõttu tekkib õigustatud küsimus, miks võeti taas ette nii suured ümberkorraldused. See on tõesti huvitav. Kas on tehtud majanduslikku analüüsi reformide kohta või toimub kõik mingil tagamõttel, et mina arvan. Ümberkorraldused on mastaapsed, ent ometi juhivad seni "edukalt" juhtinud juhid organisatsiooni edasi? Miks siis alles nüüd, 2008, alustati karme reforme, kus olid auditid ja kontrollid enne?

RMK nõukogu vajadusest ei saa ma üldse aru, piisaks riigikontrollist. Juhatuse liikmed peaksid olema piisavalt head professionaalid. Riigikogu liikmed metsandusest vaevalt midagi teavad.

Pean õigustatuks väidet, et reformi valguses on Tartust või Luualt hangitud haridus mahavisatud hool ja vaev. Teen ettepaneku Maaülikoolis üldse lõpetada metsanduse eriala õpetamine ja viia see üle Tartu Ülikooli. Seal õpetataks välja 4-5 hästi kõrge kvalifikatsiooniga metsanduse spetsialisti. Luua metsakool muuta täiesti rakenduslikuks kooliks, juurde võiks lisada põllumajanduse erialasid.

Kool on hästi välja arendatud ja soodne noortele õppimiseks. Praeguseks on meil piisavalt eri vanuses kõrg- ja kesk-eriharidusega metsanduse spetsialiste, neid jätkuks mitmeks aastaks ja kui igal aastal veel 4-5 juurde tuleb, oleks väike Eesti haritud metsameeste poolest maailmas tõenäoliselt esikohal.

Autor: Aleksander Leemet