Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kasv seiskus, kuid prognoosid lubavad taevamannat

21. mai 2008, 21:51

Delovõje Vedomosti ajakirjanik Dmitri Fokin kirjutab, et
ajal, mil Eesti majanduskasv muutus nullilähedaseks, lubavad kõik ametlikud
prognoosid endiselt kasvu jätku.

Keegi pole senini sõnakestki öelnud, millel see kasv põhineb. Vandenõuteooria kohaselt on asi enam kui kahtlane. Äkki mõlgub valitsuse peas tõepoolest fosforiit või midagi sarnast?

Traditsioonilised sektorid kiduvad

Täna räägivad peaaegu kõik eksperdid, et majanduskasv aeglustus 0,4 protsendini ootamatult. Kõik asusid kibekähku prognoose ümber tegema, kuid säilitasid seejuures optimistliku tulevikuväljavaate. Jätkuvalt pole keegi osutanud majandussektorile või -sektoritele, mis Eestile taevamannat tooks.

Teatavasti õhutas majandusbuum sisetarbimist. Kasvu lükkasid takka Skandinaavia pangad, kes kontrollivad nüüd Eesti finantssektorit. Vaevalt, et sisetarbimine lähiajal kasvab, kui seda ei kindlustata tootmise ega ekspordiga.

Statistikaamet teatas äsja, et selle aasta algul tootmismahud vähenesid. Mis puudutab teenindussektorit, näiteks turismi, olulist läbimurret pole. Teame kõik, mis toimub transiidiga, samuti teenuste ekspordile orienteerunud sektoriga. Põllumajandusel on üsna head perspektiivid, sest kasumlikkus kasvab. Samas, põllumajandus annab Eesti praegusest sisemajanduse koguproduktist vaid 2%.

Variant tagataskust - fosforiidi eksport

Võibolla tehakse halva mängu juures lihtsalt head nägu? Teise variandina võetakse tõesti kasutusele Eesti fosforiidimaardlad. Toiduainete ülemaailmse kallinemise tingimustes on mineraalväetis strateegiline kaup. Seejuures istume me sõna otseses mõttes suure raha otsas, ainus vaev oleks see labidaga kokku lükata.

Rakvere lähistel arvatakse olevat 600 miljonit tonni fosforiühendit P2O5 ehk 6 miljardit tonni tooret.

Möödunud aastal kasvas fosforväetiste maailmaturu hind keskeltläbi 160%, ulatudes lõpuks 850 dollarini tonni kohta. Seega lebab meie jalge all 500 miljardit dollarit ehk 5 triljonit krooni. Iga Eesti elaniku kohta teeb see 4 miljonit krooni. Ei usu millegipärast, et sellised varud oleks täielikult unustatud, lisab dv.ee.

Barbaarne muutub juriidiliselt korrektseks

Teemat on täna raske üles võtta. Inimesed mäletavad ju, et just barbaarsest fosforiidi kaevandamise plaanist sündis massiliikumine, mis viis lahkulöömiseni Nõukogude Liidust. Aga kui kaevandada fosforiiti kultuurselt, täites täht-tähelt kõiki ökoloogilisi norme? Pealegi, mitte kommunismi maailmavallutuse, vaid oma rahva hüvanguks?

On üsna tõenäoline, et varsti puhkeb taas arutelu fosforiidimaardlate kasutuselevõtuks. Selles nähakse päästerõngast uppuvale Eesti majandusele. Sellele viitab fakt, et just praegu hakatakse arutama maavarade seaduse muudatusi. Päevakorras on ka ministeeriumis tugevalt muudetud riiklik programm põlevkivi kaevandamisest.

Programm ise pole veel mingi seadus, kuid sellele viidatakse erinevate seadusandlike ja normatiivsete aktide ettevalmistamisel. Sellisele riiklikule programmile võib viidata ka muude maavarade, näiteks fosforiidi kaevandamise plaanimisel, mitte ainult põlevkivi puhul, hoiatab dv.ee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2008, 20:07
Otsi:

Ava täpsem otsing