Rute: Eesti ettevõtja on koolitustega kitsi

"See on üks järjekordne liberaalsuse näide - eeldada, et inimene saab ise endaga hakkama. Mujal Euroopas on rohkem seda, et tööandja pakub sellise võimaluse. See on liberaalsuse teine ehk varjukülg," ütles Brüsselis Eesti ajakirjanikega kohtunud Rute. Ta lisas, et just innovatsioon ja inimeste oskuste tase on see, mis Eestis uut majandustõusu võimaldaks. Sest maksutasemelt Eesti enam üliatraktiivne ei ole ning pole ka inimressurssi - tööpuudus on nii madal, et välisinvestoril tekib probleeme töötajate leidmisega.

Murekoht on Rute sõnul ka valitsuse praegune kokkuhoiupoliitika. Avalik sektor peab küll sale ja tõhus olema, kuid kruvi ei või nii kõvasti kinni keerata, et head spetsialistid riigisektorist pageksid ja Eesti administratiivne suutlikkus kannataks.

Positiivse poole pealt tõstis Rute esile eksportivate firmade suurt osakaalu Eestis. Kui näiteks Prantsusmaal ja Hispaanias ekpordib 3-5% firmadest, siis Eestis on eksportivaid firmasid 22% ettevõtjatest. "See näitab, et inimesed on valmis võtma riski, on avatud, õpivad keeli ja pingutavad," kiitis Rute.

99% ELi ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega ja annavad lõviosa töökohtadest, kuid enamik neist firmadest ei taha suureks kasvada, rääkis Rute. Kui USAs on 60% väikselt alustanud ettevõtteid seitsme aasta pärast laienenud ja töötajaid juurde võtnud, siis Euroopas sellist kasvuambitsiooni ei näe. Ilmselt annab siin tunda ka Euroopa turu killustatus, ütles Rute.

Ka ei ole Euroopas veel aru saadud, et pankrot on loomulik osa ettevõtte elus, ning seetõttu on uuesti alustada raske, ütles Rute.