Teadlased sattusid peale hiidtähe plahvatusele

22. mai 2008, 12:24

Astronoomidel õnnestus jäädvustada hiidtähe
plahvatus kogu ulatuses.

Võimalust sellist nähtust jälgida on otsitud aastakümneid, nüüd tagas edu üks maailma võimsamaid teleskoope. Varem on supernoovasid jälgitud mõned päevad pärast plahvatust.

Ajakirjas Nature ilmunud artikkel kirjeldab, kuidas kahe tunni jooksul moodustus hiiglaslik tulekera, millest lähtuvad radioaktiivsed osakesed lendasid kosmosesse laiali.

Täheplahvatused, ehk supernoovad on üks huvitavamaid nähtusi universumis, sest nende käigus vabanev energiahulk on võrdne triljonite tuumapommide samaaegse plahvatusega.

Tavaliselt muutub täht supernoovaks, kui hiiglaslik täht, mille mass ületab Päikese massi rohkem kui kaheksakordselt jookseb kütusest tühjaks ning muutub kollapsi käigus neutrontäheks. Nähtuse erakordne eredus võimaldab seda jälgida ka kaugetes galaktikates.

Kuid tavaliselt avastavad astronoomid plahvatuse alles mõni tund või isegi mõni päev pärast plahvatust, seega polnud seni midagi teada supernoova moodustumise algfaaside kohta.

Ilvese tähtkujus toimunud plahvatus sattus astronoomide pilgu alla puhta juhuse läbi.

„Me olime õigel ajal õiges kohas. See on nagu võit astronoomialoteriis,” ütles Princetoni ülikooli astronoom Alicia Soderberg. Ta uuris tänavu 9. jaanuaril koos oma kolleegidega NASA satelliidil asuva Swift teleskoobi abil spiraalgalaktikat NGC2770 ning märkasid väga eredat valgussähvatust piirkonnas, kus paar päeva varem polnud näha ühtki eredat objekti. Nad tõlgendavad sähvatust supernoova lööklainena, mis lööb laiali tähe gaasilise väliskihid.

Seejärel asuti sündmust vaatlema. Sähvatusanduriga Swift on üks maailma võimsamaid teleskoope, kui sähvatus on registreeritud, keerab teleskoop sähvatuse piirkonda kaks ülejäänud teleskoobitoru. Vaatlusi tehti rohkem kui kuu aega, supernoova piirkonda jälgisid paljud maailma teleskoobid. Pikaajaline vaatlus pidi välistama võimaluse, et nähtuse puhul oli tegu millegi muu kui supernoovaga.

Leicesteri ülikooli teadlane Kim Page, kes analüüsis plahvatuse käigus vabanenud radioaktiivsete osakeste voogu, nimetas nähtut parimaks näiteks selle kohta, mis juhtub, kui täht hukub ja selle asemel sünnib neutrontäht.

Teadlaste sõnul on supernoovadel oma roll ka selles, et meie olemas oleme, sest plahvatuste käigus tekib terve rida raskemaid elemente, millest koosnevad planeedid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. June 2008, 21:25
Otsi:

Ava täpsem otsing