Novaatorid uudised

Villu Päärt 23. mai 2008, 00:00

Äsja oma avastajale kuldmedali toonud Helluse bakter ilmutab järjest uusi häid omadusi.

Jogurti ja keefiri sees tunneb piimhappebakterit Lactobacillus fermentum ME-3 terve Eesti, kõik on kuulnud Dr Helluse nime all müüdavatesse piimatoodetesse viidud ME-3 kasulikest omadustest.

Äsja võitis bakteri avastaja Tartu Ülikooli professor Marika Mikelsaar koos kolleegidega Soulis ülemaailmsel naisleiutajate konkursil selle piimatoodete sarja väljatöötamise eest kuldmedali.

Kuid töö 1990. aastate keskel Eesti ja Rootsi laste allergiauuringu käigus avastatud bakteri omaduste uurimisel käib edasi.

Kõhutüüfus on vee ja toiduga ning inimeselt inimesele leviv nakkushaigus, mille tunnusteks on kõrge palavik, kõhuvalu ja nahalööve.

Teada on see, et antibiootikumiravi ei anna alati selle haiguse puhul täit tulemust. Osa haiguskoldeid, näiteks maksas ja põrnas, võivad säilida, kuigi väliselt pole inimesel enam midagi viga. Ometi on organismis põletik ja selline isik võib hakata ootamatult levitama haigusetekitajaid.

Marika Mikelsaare juhtimisel katsetati kõhutüüfusesse nakatatud hiirte peal, millist mõju avaldab see, kui antibiootikumiravi ajal anda hiirtele ka ME-3 sisaldavat probiootikumi.

Ilmnes, et antibiootikumide raviefekt tugevnes, tüüfusetekitajad kadusid verest ja kolded maksas esinesid üksikutel loomadel.

Selline koosmõju ilmnes kinoloonide rühma (ofloksatsiin, tsiprofloksatsiin) kuuluvate antibiootikumide puhul.

"See on huvitav ja tähtis leid," ütles Mikelsaar. "Muidugi vajab see täiendavat uurimist, aga siit ilmnes, et probiootikum ja antibiootikumid koos suudavad infektsiooni vastu palju võimsamad olla."

Kui kurikuulsaks saanud Loo lasteaias oleks lastele hommikusöögiks antud Dr Helluse keefiri, poleks tõenäoliselt seda suurt puhangut tekkinud, arvavad teadlased Tartu Ülikoolist.

Mihkel Zilmeri juhtimisel katsetati, kas piimatööstuses toodetud keefiris, mis sisaldab bakterit ME-3, ikka tõesti säilivad needsamad omadused, mis laborikatsetes tõestust leidnud on. Kõikide probiootikumide puhul on sellised uuringud vältimatult kohustuslikud.

Pärast sööki tõuseb inimesel veres rasvade-lipiidide tase, see ajutine tõus võib organismile küllaltki koormavaks osutuda.

Kui enne sööki juua klaas ME-3 piimhappebakteriga keefiri, on see koormus organismile väiksem ja osadel inimestel ei teki seda üldse.

Vabatahtlikel õnnestus näidata, et toote omadused kehtivad ka piimatööstuses toodetud Dr Helluse keefiri juues.

Professor Mihkel Zilmer kolleegidega esines nende kindlakstehtud teadusuudisega hiljuti Horvaatias Kesk-Euroopa toitumiskongressil.

Lisaks avastasid Turu Ülikooli teadlased juustu valmistades, et piimhappebakter ME-3 on omamoodi looduslik säilitusaine, hoides ära rasvade rääsumise.

Ülekaalulised tarbivad toiduna 18 protsenti rohkem energiat kui kõhnad.

Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kõrgkooli teadlane Phil Edwards arvutas koos kolleeg Phil Robertsiga välja erinevuse, kui palju kulub miljardi ülekaalulise ja miljardi kõhna inimese toitmiseks, kirjutas New Scientist.

Kõhnad inimesed tarbisid toiduga päevas keskmiselt 2500 kalorit ehk 18 protsenti vähem kui paksud, kelle päeva keskmine oli 2960 kalorit.

Paksud kulutasid lihtsalt elus püsimiseks 1680 kalorit. Kõhnad 1550 kalorit.

"Suuremal inimesel kulub rohkem energiat, et verd kehas ringi ajada, suurt keha üleval pidada ja südant töös hoida," ütles Edwards. Kui tüse kõndis päevas pool tundi ja töötas seitse tundi kontoris, siis kulus tal selleks 1280 kalorit, kõhnal 950 kalorit.

Edwardsi sõnul on tema arvutused veel üsna konservatiivsed. Näiteks pole arvesse võetud, kui palju energiat kulub ülekaalulistele mõeldud lisatoidu tootmiseks ja transpordiks.

Vett leidub kõikjal kosmoses, ent kuidas tekivad tähtedevahelised veepilved, on olnud seni teadmata.

Kui vesinik ja hapnik on gaasilisel kujul, siis on vee teke lihtne. Tähtedevaheliste pilvede puhul ei näi see võimalus kuigi tõenäolisena, sest kuidas saaks tekkida tohutu veehulk, mis nendes pilvedes leidub, kirjutas New Scientist.

Neis pilvedes on vesi tolmuterakeste ümber jääst ümbrisena. Arvatakse, et hapnikuaatomid kogunevad tolmuterakestele, kus nad vesinikuga reageerides moodustavad vee.

Jaapani Hokkaido Ülikooli teadlane Akira Kouchi koos oma kolleegidega külmutas hapnikku 10 kraadini ülalpool nulli. Siis pommitati hapnikuaatomeid vesinikuaatomitega ja tekkis vesinikperoksiid, mis seejärel reageeris uuesti vesinikuga ja tekkis vesi.

Teadlased on ammu murdnud pead, miks varased primaadid elasid puude latvades, kui maapeal kõndimine nõuab tunduvalt vähem energiat. Küsimusele vastamiseks panid teadlased trenažöörile kõndima ja ronima erinevaid primaate, kirjutas BBC.

Selgus, et väikeste loomade puhul ei esinenudki energia kulumises erinevust. Põhja-Carolina Duke'i Ülikooli teadlane Jandy Hanna selgitas, et uue keskkonna hõivamine polnud varastele primaatidele kulukas senikaua, kuni nende keha jäi väikseks.

Algselt umbes suurte rottide suurused primaadid läbisid rea muutusi, et uue keskkonnaga kohaneda. Näiteks muutusid nende jalad haardevõimeliseks.

Suurbritannia Liverpooli Ülikooli primaatide evolutsiooni uurija Robin Crompton selgitas, et looduses oli varemgi täheldatud, et väikesed loomad liiguvad vertikaalses suunas peaaegu samamoodi kui horisontaalses suunas.

"USA teadlased tõestasid esmakordselt, et kuni neli kilogrammi kaaluvate primaatide puhul suureneb energiaefektiivsus vertikaalsel liikumisel väga vähe, samas kui maapinnal kõndimisel suureneb see järsult," lisas Crompton.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:33
Otsi:

Ava täpsem otsing