Riigi börsimõtted selginevad sügiseks

Koalitsioonierakonnad kinnitasid valmidust riigifirmad börsile viia, ent panid kogu vastutuse majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi õlule, kes pidi suve lõpuks börsile viidavate ettevõtete kohta analüüsiga välja tulema.

Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna leidis, et praegu on Eestis sobiv hetk otsus teha. IRL oli enda jaoks välja töötanud kriteeriumid, millele börsile viidavad riigiettevõtted vastama peaksid.

Tsahkna sõnul viiakse börsile ettevõte, kui äriühing vajab täiendavat kapitali. Kui noteerimiseks läheb, siis ei noteerita uusi aktsiaid ja noteeritud aktsiad lähevad äriühingule, mitte riigi kätte.

Tsahkna toonitas ka õiget ajastamise hetke ja märkis vajadust äriühingud depolitiseerida.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et riigiettevõtete puhul ei ole tegemist tavapärase äriga. "Meie erakond ei suhtu allergiliselt riigifirmade börsileviimisesse," lausus ta. "Kohustuslikus korras börsileviimist aga ei toeta. Ettevõttest endast peaks tulema initsiatiiv."

Nestori sõnul ei ole riigi huvi lahti saada kahjumis olevast ettevõttest. "Riigi huvi on, et tädi Maali saaks kirja kätte," tõi Nestor näite, lähtudes Eesti Postist.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal kinnitas, et Reformierakond on alati toetanud riigiettevõtete börsileviimist, kuid rõhutas, et kõige tähtsam on erastamise sisu. "Kuni ei ole häid vastuseid, seni ei juhtu midagi," kõneles Michal.

Riigi osaluspoliitika ei ole järjepidev ega vasta OECD juhendile. Riik võtab dividende, ilma et arvestaks pikemate arenguplaanidega. Samuti võib ette heita parteide tipp-poliitikute nimetamist nõukogu liikmete kohale. Olen ise Reformierakonna siseelu näinud, see on boonuste programm. Riik võiks moodustada nn keskse omandipoliitika keha. Selline on juba edukalt kasutusel Suurbritannias, Itaalias ja mujal. See keha, nimetagem teda Riigi Varahalduseks, maksaks riigile ka dividende. Kui vaadata lähituleviku investeeringuid, jääb Eesti Energial vajaka 7-10 miljardit krooni. 20protsendine IPO tooks vajaliku raha. Magama ei saa jääda, sest Lätis kavandatakse gaasielektrijaama ning Kaliningradis tuumajaama ehitust.

Autor: Virge Lahe