Kunsing: kas me peaksime Eestisse investeerimise siis lõpetama?

23. mai 2008, 07:27

SEB Ida-Euroopa investeeringute juht Sven
Kunsing pole rahul, et heade investeeringute eest pensionifondid kiita ei saa,
küll aga nahutada mõne hapuks läinud investeeringu pärast. Tema sõnul paneb
liigne negatiivne tähelepanu mõtlema kohalike investeeringute lõpetamisele.

Intervjuu SEB Ida-Euroopa investeeringute juhi Sven Kunsingu, SEB Varahalduse juhi Rein Rätsepa ning II samba pensionifondide juhtide Endriko Võrklaeva ja Vahur Madissoniga.

Kuidas te julgesite pensionifondide raha eest osta kohalike kinnisvaraarendajate ja kiirlaenukontorite riskantseid võlakirju?

Võrklaev:
Investeeringu tegemise hetkel tuleb seda alati konkreetse hetke kontekstis vaadata. Tulu-riski suhe oli siis adekvaatne. Loomulikult me mööname, et need investeeringud on kõrgema riskiga ja seetõttu oleme ka nende osakaalu meie hinnangul hoidnud üliväikese. Näiteks hapuks läinud TR Majade osakaal on piisavalt väike, et mitte kogu portfelli mõjutada.

See muidugi ei õigusta TR Majade investeeringut tagantjärele vaadates, aga siiski esmalt tuleb riskid hoida sellisel tasemel, millega suudame toime tulla.

Kunsing:
Me oleme saanud viimasel aastal nahutada halbade investeeringute eest Eestis, aga pole saanud kiita ühegi hea investeeringu eest. Olgu, võib-olla viimasel aastal pole tõesti Eestis häid investeeringuid ette näidata. Aga me pole ka ühegi teise investeeringu eest saanud kiita, et oh, tore, et nii tegite ja et kokkuvõttes on tegu päris hea tootlusega pensionifondi kohta. Vähemalt me ise oleme veendunud, et aastate jooksul oleme saavutanud häid tulemusi.

Kas me peaksime siis Eestisse investeerimisest loobuma, kuna see tõmbab kohaliku pressi liialdatud tähelepanu? Samas tundub imelik, et üksnes negatiivse PRi vältimiseks loobuksime investeerimisest Eestisse. On ka neid arvamusi, et liiga vähe investeerime kohalikul turul, kuigi need pole valdavad.

Kuivõrd on teistel TR Majade võlakirjadega sarnase intressitasemega investeeringutel oht hapuks minna?

Võrklaev:
Loomulikult ma ei saa anda garantiid, et ükski Eesti ettevõte enam ei ebaõnnestu. Aga veel kord, kui riski ei ole võetud ülemäära, siis võimalik ebaõnnestumine on kontrollitav. Mõistlik on oodata, kuni terve majandustsükkel on läbi käidud ja siis hinnata, kas mingi investeering oli õige või vale otsus.

Risk on kõnealustel investeeringutel tõesti keskmisest suurem ja ka tootlus on sellele vastav. Selge see, et praeguses majanduskeskkonnas läheb sellistel ettevõtetel raskemaks. Raskes majandusolukorras kannatavad esmalt omanikud ja omakapital ja seejärel võlausaldajad. Samas pole siiski põhjust arvata, et ettevõtjate kohustused jääksid massiliselt täitmata.

Kui ma nimetan neid kõrge intressiga investeeringuid rämpsvõlakirjadeks, mida te selle peale kostate?

Võrklaev:
Rämpsvõlakirja raamatudefinitsioon ütleb, et need on madala reitinguga või üldse ilma reitinguta. Selles mõttes on teil tehniliselt õigus ja võib öelda, et need on rämpsvõlakirjad. Samas öelda nende investeeringute kohta, et nad on kõik ja kohe hapuks minemas, on liialdus.

Kuidas on mõjutanud teie investeerimisotsuseid see, et teie pank ehk SEB on olnud paljude rämpsvõlakirjade emissiooni korraldaja?

Võrklaev:
Absoluutselt ei mõjuta. Me oleme oma otsustes täiesti vabad, mingit survet ei ole. See on täiesti alusetu kahtlustus, et kuidagi aitame välja oma grupiga seotud investeeringuid.

Kuivõrd on teie kaudu võlakirju emiteerinud kliendid, ka teie panga laenukliendid? Ja kuidas see otsuseid mõjutab?

Kunsing:
Mõned ettevõtted kindlasti on pangast laenu saanud, aga me ei osale laenukomiteedes või muudes komiteedes, kus selliseid asju arutatakse. Kui me üritaks mingi surimuri abil kedagi välja aidata, siis me ilmselt ei istuks siin praegu. Meil on inimesi saadetud CFA (finantsanalüütikule kvalifikatsioonitõend - toim) kursustele, kus õpetatakse, mida tohib liftis rääkida ja mida mitte.

Ja mida siis teha, kui sulle liftis räägitakse midagi lubamatut: kas tagandama ennast, keda informeerima jne. Üldreegel on, et eetiline fondijuht jätab selle info kasutamata ning teatab infolekkest vastavatele inimestele sisekontrollis.

Rätsep:
Emitentide laenuinfo on pangasaladus. Näiteks meie TR Majade investorina ei saa mitte mingit infot nende kohta enne, kui pank (SEB - toim) korraldajana selle kõigile investoritele välja saadab.

Me ei lähe küsima seda infot kusagilt panga laenuosakonnast. Isegi kui küsiksime, ma kardan, et keegi ei vastaks.Näiteks TR Majade emissiooni korraldaja on meil siin samas majas, aga suhtleme nendega tähitud kirjadega. SEB panga ja SEB varahalduse vahel on nn Hiina müür.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. October 2008, 16:40
Otsi:

Ava täpsem otsing