Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Rekordiliselt sügaval elavad bakterid annavad lootust maaväliseks eluks

23. mai 2008, 17:04

Rohkem kui pooleteise kilomeetri sügavuselt
Atlandi ookeani meresetetest leiti elusaid mikroobe. Tegemist on uue rekordiga,
mis ületab senise tipptulemuse kahekordselt. Ühtlasi annab see teadlastele
lisalootust, et elu võib esineda ka teistel planeetidel, isegi kui tingimused
planeedi pinnal seda ei võimalda.

Avastus tehti Newfoundlandi saare lähedal. Prokarüootsed (ilma rakutuumata) mikroobid elavad kuumades setetes, mille temperatuur jääb 60 ja 100 kraadi vahele. Artikkel avastuse kohta ilmus ajakirjas Science.

„See on sügavaim, vanim ja kuumim koht, kust meresetteis elavaid mikroobe on leitud,“ ütles artikli kaasautor, Walesi ülikooli professor John Parks Reutersile.

Mikroobid leiti 1626 meetrit merepõhjast sügavamalt 111 miljoni aasta vanustest setetest. Mikroobideni jõuti merepõhja puurimise teel.

„Kui Maal leidub arvestatava suurusega maa-alune biosfäär, siis on võimalik, et midagi sarnast on ka teistel planeetidel,“ ütles Parks. Tema hinnangul võib mikroobe leiduda kuni nelja kilomeetri sügavusel asuvates kivimkihtides. „Seega ei anna vaid Marsi pinnalt võetud proov meile vastust, kas seal leidub elu või mitte.“

Hetkel pole veel selge, kust võtavad Newfoundlandi lähistelt avastatud mikroobid elutegevuseks vajaliku energia. On võimalik, et see on seotud päikeseenergiaga, näiteks võivad nad energiat saada metaanist, mis moodustub settinud orgaanilise aine lagunemisel. Samas on ka võimalik, et nad kasutavad mõne teise ühendi keemilist energiat, millel pole päikesega otsest sidet. Sellist strateegiat kasutavad energia hankimiseks näiteks merepõhja avanevate mustade tossutajate ümbruses elavad eksootilised mereelukad.

Maismaal on mikroobe leitud ka sügavatest kaevandustest. Sellised leiud muudavad küsitavaks plaanid, mille kohaselt tuleks globaalse soojenemise peatamiseks osa süsinikdioksiidist kokku koguda ning maa alla matta.

„Tegemist on väga riskantse plaaniga ning me peame kõigepealt hoolikalt uurima, milleni see võib viia.“ Siiani on süsiniku mahamatmise plaanides arvestatud, et sügaval maakoores elu ei ole. Parksi sõnul ei ole teada, kuidas maa-alused mikroobid sinna pumbatavale süsinikdioksiidile võiksid reageerida, mistõttu vajab küsimus kindlasti täiendavat uurimist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. June 2008, 10:49
Otsi:

Ava täpsem otsing