Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Apteekri nõu teeb kauba kalliks
Apteek müüb erialaspetsialisti nõuannet, mida kaubakeskusest ei saa, põhjendavad apteegid.
Ühe ja sama katuse all asuvate suuremate kaubanduskettide poed ja sealsamas asuvad apteegid pakuvad samu tooteid, mille hind erineb mitu korda. Näiteks kui sama firma hambahari maksab Tondi Selveris 28-41 kr, siis paar sammu kõrval asuv apteek müüb neid ligi 50 krooniga. Beebiõli Üks ja sama märgiga beebi vannivaht maksab poes 33,90 krooni, apteegis koguni 63 krooni.
Apotheka apteekide keti omanikfirma, Apteekide Koostöö ASi juhi Marika Pensa sõnul on hinnaerinevused kaubanduskeskuse ja apteegi vahel tingitud paljudest asjaoludest.
"Apteek on erinevalt supermarketist teenusepakkuja - kaubaga koos müüakse erialaspetsialisti nõuannet, mida kauplusest ei saa. Seepärast eelistab osa kliente osta sama toodet just nimelt apteegist," ütleb ta. Pensa selgitab, et suuremad käibed võimaldavad poodidel saada paremaid kauplemistingimusi.
"Tööjõukulud on apteegis mitu korda suuremad, sest seal nõustavad kliente eranditult kõrgharitud apteekrid, lisaks ei ole apteekidele esitatud ranged nõuded võrreldavad tavalise poe pidamise nõuetega," lisab Pensa.
Lisaks sellele on suured hinnakäärid eri apteekide vahel ja ka keti sees. Võrgulehe www.raviminfo.ee järgi on üheks kallimaks apteegiks Tallinna Liivalaia apteek, odavaimad asuvad Aravetel, Iisakus ja Kadrinas. Tallinna odavaim apteek tundub olevat Kotka apteek Pelgulinnas.
Kevadväsimust peletav ja toonust andev Gerimaxi 250 ml toonik maksab Tallinnas Liivalaia apteegis 210 krooni, Pelgulinnas Kotka apteegis aga 120 krooni ja 30 senti.
Näiteks Colgate'i suuvesi maksab Tallinnas Liivalaia apteegis 62 krooni, kuid Rakvere Kondivalu apteegis 45,90 krooni. (Mõlemad apteegi kuuluvad Apotheka ketti.) Pensa sõnul puudub Apotheka kaubamärki kandvatel apteekidel ühtne hinnakujundus.
"Tegu on 61 erineva ettevõtjaga, kes otsustavad ise kõigi kaupade hinnakujunduse üle. Hinnakujundus sõltub apteegi asukohast ja klientide ostujõust," ütleb Pensa. Tema sõnul moodustab apteegi käibest üle 80% ravimite müük.
"Ravimitele on kõikides arenenud riikides kehtestatud riiklikud juurdehindluse piirmäärad. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis need kõige madalamad, mistõttu on paljud apteegid majanduslikes raskustes," räägib ta. Pensa lisab, et toidulisandite, kosmeetika-, hügieenitoodete ja muu apteegikauba juurdehindlus on apteegis vaba.
Eks hinna määrab asukoht ja nõudlus. Näiteks Tallinnas on Liivalaia apteek, kes saab endale lubada kõrgeid hindu.
Kaubakeskuses hügieenitarvet ostes pole kellegi käest nõu küsida, apteegis maksabki apteekri nõuanne. Ja see on väärt, et küsida kõrgemat hinda. Samas, kuna kaubakeskuse hinnad on madalad, ei saa panna väga suurt juurdehindlust.
On lubamatu, et klient ei maksa apteekri nõuannet kinni. Tõsi, 30kroonist hinnavahet pean erandiks, sellisel juhul seda kaupa apteegist ei osteta.