Kolmapäev 18. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kolm müüti SMS-laenudest

Raul Kalev 26. mai 2008, 00:00

Järsult on ägenenud rünnakud ja ka kaitsekõned turuniði leidnud SMS-laenude osas. Püüdsin selgitada, mis on põhilised argumendid selle kiire ja mugava laenutoote vastu. Kohtasin kolme - minu arvates - müüti, mida kultiveerivad inimesed, kellele kiirlaenud on kas konkurendiks, kes on hädas laenude tagasimaksmisega või kes lihtsalt ei tea SMS-laenudest suurt midagi.

Esimene müüt: SMS-laene annavad kahtlase taustaga inimesed. Kui uurida suuremate firmade omanikeringi, jõuame sageli Rootsi või Soome. Või siis on tegu mõne Eestis tuntud jae- või investeerimispankuriga, kes on investeerinud sellesse oma vaba raha. Väiksemad laenukontorid on üldjuhul mõne kinnisvaraäri õitseajal tekkinud lisasuund. Eesti suurima turuosaga SMS Laen OÜ taga on 80% Parex Panga raha. Veel tegutseb Krediidikassa nime all Hans H. Luik, tuntud meediaärimees.

Teine müüt: SMS-laenudel on kuritegelikult kõrge intress. Tõsi, kui võrrelda aastaintresse, ei ole 300% just vähe. Kuid igaüks, kes on õppinud majandust, teab, et mida lühem laen ja mida väiksem summa, seda kõrgem intress. Kui suurpangad vahendavad meile raha 30 aastaks, on seda rumal võrrelda tarbimis- või kiirlaenudega, mis makstakse tagasi 15 päeva kuni 1 kuu jooksul. Teine külg on teenuse mugavuse ja riski suhe - kiir- ja SMS-laenud on turuniðis, kus inimeselt tagatist ega kohaletulemist ei nõuta. See paneb firmale suure riski. Samal ajal ei anna sellise riskiastmega firmadele omakorda keegi alla 15-20% aastaintressiga laenu.

Kolmas müüt: SMS-laenud on ohtlikumad kui pangalaenud. Võib-olla tundun naiivne, kuid mulle paistab, et pigem on SMS-laenud koolitava iseloomuga. Paljudele on 30aastane eluasemelaen elu esimene laen. Tuleviku sissetulekuid hinnatakse üle ja kui kaotatakse töökoht ajutiseltki, tähendab see eluaseme sundmüüki 30% turuhinnast madalamal tasemel. Mis on aga SMS-laenu riskid? Võttes 3000 krooni üheks kuuks, tekib sulle ca 3500kroonine tagasimaksekohustus. Kui jääd võlgu, võivad intressid kasvada aastaga 10 000 kroonini. Isegi, kui tuleb veel maksta kohtukulud jms, on ka kõige halvemal juhul üle 20 000 krooni raske võlgu jääda.

Kokkuvõttes: ärge võtke laenu. Aga ärge keelake laenu andmist. Kui ei suuda graafikust kinni hoida, tuleb maksta kooliraha.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:34
Otsi:

Ava täpsem otsing