Küsitlus: kulude kärbe laenust parem

Martin Hanson 26. mai 2008, 00:00

Äripäev küsis uuringufirma abil tuhandelt Eesti inimeselt, mida peaks valitsusliit tegema riigieelarve tasakaalustamiseks.

1093 küsitletust vaid sada leidis, et valitsus peaks minema kõige drastilisemat teed ning eelarveaukude lappimiseks laenu võtma.

Kõige rohkem pooldasid laenuvõtmist Keskerakonna potentsiaalsed valijad.

Suurimat poolehoidu pälvis vastanute hulgas mõte kärpida oluliselt avaliku sektori kulutusi. Seda pooldas pisut alla poole küsitletutest ehk siis 438 inimest, suur osa neist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja IRLi valijad.

Üle veerandi küsitletuist vastas, et nemad ei tea, kuidas eelarve tasakaalu saada.

Tulumaksumäära langetamise peatamise poolt olid enim Rahvaliidu toetajad, kuid kokku toetas seda siiski vaid 15 protsenti vastanutest.

End Keskerakonna valijateks nimetanud küsitletutest 4 protsenti märkis, et on nõus maksukoormuse kasvamisega. SDE valijatest pooldas maksutõusu 3 protsenti küsitlusele vastanutest.

Selle aasta alguses aktiivsest poliitikast lahkunud reformierakondlase Meelis Atonen kommenteeris, et on normaalne, kui inimene pooldab kulude kärpimist.

"Ma nägin ju neid raskusi ette juba siis, kui valimiste eel lubati vaid suuremaid väljaminekuid, kui reaalselt raha oli. Kui ma oleksin olnud algusest peale asjade juures, oleksin teinud sellise eelarve, milles auke ei oleks või need oleksid mikroskoopilised," lisas Atonen.

Seda, et umbes veerand inimestest ei teadnud, mida eelarveaukudega peale hakata, Atoneni ei häiri.

"See on aus ja normaalne vastus, sest paljud tõesti ei ole asjaga kursis ning ei tea, kuidas käituda. Nüüd tuleks üle vaadata kõik kulutused ning eelarvelised rahajagamised. Kui kõik valdkonnad läbi vaadata ning igalt poolt rehitseda, saab tõenäoliselt kokku suurema summa, kui vaja läheb," lisas Atonen.

Viru hotelli juht Anu Soosaar sõnas, et raske on öelda, mida eelarvega teha.

"Tuleks vaadata, millistes valdkondades on õhku ning kust saab kokku hoida, mida kannatab edasi lükata. Olen kahe käega poolt ja kirjutan alla sellele pakkumisele, et riiki peaks juhtima kui äriühingut. On peaminister ehk juht ja tema ministrid ehk osakonnajuhid. Iga osakonnajuht kaitseb oma eelarvet ning ebaolulised kulud lükatakse edasi või kaotatakse," sõnas Soosaar.

Skanska juht Olle Horm sõnas, et inimene on ratsionaalne, inimesed aga ei ole ratsionaalsed. "Inimesed arvavad ja avaldavad seda arvamust, teades ja tundes vaid 3 protsenti teemast. Otsuseid tehakse puhtalt emotsioonide najal," sõnas Horm.

Kulude külmutamist ja investeeringutega jätkamist nimetas Horm olulisemateks meetmeteks, et eelarve tasakaalu saada. "Riigi seisukohalt on lühinägelik lõpetada investeeringud infrastruktuuri või haridusse. Investeeringud loovad tööd ja raha, inimesed saavad makse maksta, kulutada raha ja nii edasi," kinnitas Horm.

Horm lisas veel, et emotsioonivabalt tuleb arutleda Eesti ekspordi üle. "Leida hoovad, kuidas imporditud kaupade tarbimist piirata," lisas ta.

Ivari Padar, rahandusminister
Minu seisukoht on olnud kogu aeg üks - 2008. aasta eelarve tuleb tasakaalu saada kärbete tegemisega. Mul on hea meel, et ka Äripäeva küsitluses osalenud näevad eelarve tasakaalustamise põhilise allikana kulude kokkuhoidu. Tuleb jälgida, et kärped jääksid mõistlikkuse piiri ega mõjutaks riigi põhiülesannete täitmist.

Sotsiaaldemokraadina pean oluliseks mõistliku eelarvepoliitika teostamist, mis on tasakaalustatud ning toetab majandusarengut, unustamata kõige tavalisemat kodanikku.

On ilmselge, et nii selle kui ka järgmise aasta eelarve tulud ja kulud kasvavad. Samas on selge, et meie eelarve kulude ja tulude struktuur vajab oluliselt korrastamist - kas siis seadusega fikseeritud püsikulude märkimisväärset vähendamist või riigi tulubaasi suurendamist. Praeguse süsteemiga jätkamisel pole viletsama majanduskasvu tingimustes peaaegu midagi enam eelarvega jagada, kuna kõik on paika pandud teiste seadustega.

Jaan Sven Männik, Eesti Panga nõukogu esimees
Ettevõtte juht on selle küsimusega ju harjunud, et kui asjad ei lähe kokku, siis tuleb midagi ette võtta. Siis tuleb kuskilt kärpida. Toetan väga mõtet, et eelarve peab olema balansis. Pole oluline, kuidas me mõtleme või asju ajame, ilma kulude kärpimiseta ei saa eelarvet balanssi.

Üks võimalus tulusid kasvatada on, kui tööstus paneb sisse suurema käigu ning tulumaksu koguneb rohkem. Peaksime toetama Eesti eksporttööstust ning oleks hea, kui eksport kasvaks. Eksporttööstuse mõju meie eelarvele ei tule just täna või homme, vaid kaugemas perspektiivis.

Indrek Neivelt, Arengufondi nõukogu esimees
Eesti riigieelarve on praegu üle 100 miljardi krooni. Kõikide reservide kasutamine on mõttetu, kuna reservist võetakse paar miljardit korraga, samuti ei too suurt kasu kulutuste kärpimine. Riigieelarve päästaks suur eksport. Eksporti on vaja suurenda, kõiksugused kärpimised ja riigivara müügid on teise järgu küsimused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:34
Otsi:

Ava täpsem otsing