Pere- ja töötajasõbralike firmade TOP

Varasemad pere- ja töötajasõbraliku konkursi võitjad pole peale tunnustuse saamist loorberitele puhkama jäänud, vaid pühendunud ka hiljem töötajasõbralikkuse suurendamisele. Võitjate sõnul on soodustused suures osas jäänud samaks, aga neid on pidevalt ka täiendatud.

Kaheksa aastat tagasi viisid Äripäev ning ajakiri Pere ja Kodu esmakordselt läbi uuringu Eesti peresõbralikemate firmade väljaselgitamiseks.

2001. aastal teise koha saavutanud tänase Viking Window, toonase Rationel Eesti juht Ilmar Iva ütleb, et igal aastal on tehtud midagi ettevõtte veelgi töösõbralikumaks muutmiseks. On laiendatud ruume, tehtud remonti, parandatud puhkeruumide sisustust: suurenenud on jookide valik, kättesaadavad on ajalehed ja internet.

Huvi ühisürituste vastu on säilinud ja kasvanudki, üritused on laias laastus samad, mis toona. Kokkuhoidu ei ole ühisürituste ega töökeskkonna arvelt hetke majandusraskustest hoolimata plaanis rakendada. "Ka selle aasta suvepäevad toimuvad, need on suve loomulik osa," selgitab Iva.

"Tundub, et erinevate soodustuste kohta küsivad tööotsijad viimasel ajal rohkem kui varem," ütleb Iva. Nii näiteks päritakse üsna sageli soodsate sportimisvõimaluste kohta. Tööotsija seda tihti küll küsida ei oska, on aga meeldivalt üllatunud, kui kuuleb Viking Windowsi pakutavast nädalasest lisapuhkusest, lisab Iva.

2002. aasta kõige töötajasõbralikuma firma tiitli võitnud Paikuse Saeveskis koolitati enne võitu välja kontoripersonal, muretseti kontorisse kliimaseade ning muudeti töökeskkonda ergonoomilisemaks. Suurt tähelepanu pöörati ettevõtte sisekliima parandamisele, millele aitasid kaasa ühised firmaüritused nagu jõulupidu lastele, eraldi täiskasvanute jõulupidu ja kahepäevased suvepäevad.

ASi Stora Enso Timber Paikuse Saeveski juht Tõnu Järv ütleb, et ühisüritused on tänagi ettevõtte orgaaniline osa. Kui võrrelda töötajate suhtumist ühisüritustesse, on see jätkuvalt positiivne. Samas kui teha täpselt samu asju, mida 15 aastat tagasi, oleks rumal loota, et suudetakse olla jätkuvalt atraktiivne, lisab ta.

"Püüame igal aastal läheneda veidi uue vaatenurga alt. Aga ühistegevused ehk heas mõttes pealesunnitud tegevused on olulised meeskonnatunde tugevdajad. Kuna saeveski näol on tegu kett-tüüpi tootmistegevusega, kus ettevõte on niisama tugev, kui tugev on tema nõrgim lüli, on ühtekuuluvustunde tugevdamine oluline."

Sama regiooni ja sama valdkonna palku võrreldes ollakse Järve sõnul ka selles aspektis jätkuvalt konkurentsivõimelised. Samuti pakutakse nii töötajatele kui ka nende pereliikmetele endiselt tasuta sportimisvõimalusi.

Ka eelmisel aastal osalenud, ent kahekümne viie pere- ja töötajasõbralikuma ettevõtte hulka mitte jõudnud Paikuse Saeveski sel aastal konkursil ei osalenud.

2003. aastal pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte tiitli võitnud Eesti Krediidipanga juhatuse esimees Andrus Kluge ütles viis aastat tagasi võitu kommenteerides, et töötajasõbralikkusele ei pea alati palju raha kulutama, piisab ka emotsionaalsest valmisolekust olla sõbralik igal hetkel, iga töötajaga.

Lisaks töötajasõbralikule ja avatud õhkkonnale tõi ettevõttele võidu noortele emadele ja isadele pakutav paindlik tööaeg, soodsad sportimisvõimalused, gripivaktsineerimine, ühisüritused ja kingitused.

Kluge sõnul on motivatsiooniinstrumendid jäänud suures osas tänaseni samaks, samas on vaja töötajatele pidevalt pakkuda ka midagi uut. Nii ei ole näiteks mõtet mingil juhul suvepäevi kahel aastal ühes ja samas kohas pidada, leiab Kluge. Uueks trendiks soodustuste nimekirjas on töötajatele paindlikuma tööaja võimaldamine. Kuna eriti pealinnas tekivad hommikuti ja õhtuti ummikud, kaalutakse Krediidipangas praegu tõsiselt teatud osakondades paindlikuma tööaja kasutusele võtmise võimalusi.

Selle aasta konkursil Eesti Krediidipank ei osalenud, edaspidi plaanitakse seda taas teha.

Üks küsimus: Milliseid soodustusi tööotsijad praegu enim küsivad?

Julgen öelda, et paljud tööotsijad ei oska eriti soodustusi küsida. Tavatöötajale, kes hommikul tööle tuleb ja õhtul läheb, on esimeseks küsimuseks raha, töötingimused ning töö sisu.

Ajakasutus on teema, mis huvitab nii tööandjat kui ka tööotsijat. Samas oleneb see paljuski ka töötaja elutsüklist: kellel on tarvis viia laps lasteaeda või saata esimesse klassi, kellel oleks tarvis lisaks sellele kasutada tööandja autot.

Võimalused võivad sõltuda töötaja positsioonist ning firma suurusest. 80% ettevõtetest on ju väikeettevõtted. Tööotsijal on võimalus valida, kas minna tööle stabiilsesse suurettevõttesse või väikeettevõttesse, mis on paindlikum, aga samas ei paku nii palju stabiilsust.

Viimasel ajal tähtsustavad tööandja ja töövõtja - eelkõige Tallinnas - ka töö- ja elukoha vahelist kaugust.

Kuna liikluspilt on viimastel aastatel muutunud hullemaks ja linnapildis on rohkelt ummikuid, on lühikest vahemaad töö- ja elukoha vahel hakatud enam hindama. Kui töökoht asub linnast väljas, on oluline, kas tööandja on korraldanud kohalesõiduks transpordi või mitte ning kas kohapeal pakutakse lõunat või on olemas koht, kus saab söömas käia.

Tihti eeldab ja küsib tööotsija ka töövahendite kasutamisvõimaluse kohta isiklikul otstarbel, eelkõige soovitakse tööautot. Töökohtade puhul, mis ei eelda pidevat kontoris viibimist, peetakse näiteks sülearvuti kasutamisvõimalust juba iseenesestmõistetavaks.

Ka mobiilikompensatsioon on asi, mida peetakse sedavõrd elementaarseks, et tööotsijad seda enam küsidagi ei oska.

Kuna praegu on palju täiskasvanud õppijaid, uurivad tööotsijad tihti õppimisvõimaluste kohta töö kõrvalt. Huvi tuntakse sageli ka selle vastu, kas tööandja oleks nõus õpet kinni maksma või mitte.

Kõige pere- ja töötajasõbralikumaks ettevõtteks tunnistatud Webmediale tõi võidu töötajatele väljakutsuva töö pakkumine ning atraktiivse töökeskkonna loomine.

Äripäeva ning ajakirja Pere ja Kodu korraldatud pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte konkursil pälvis esimese koha tarkvaraarendusettevõte AS Webmedia. Firma juhatuse liikme Urmo Pärgi sõnul on konkurentsieeliseks töötajatele pakutavad isikliku arengu võimalused, mille tagab koostöö klientideks olevate valdkonna liidritega. "Mis saaks hea spetsialisti jaoks olla motiveerivamaks kui erialased väljakutsed," arvab Pärg.

Lisaks on Webmedia kasvav ettevõte, arenguks on töötajatel - erinevalt nii mõnestki küpsest ettevõttest - võimalusi nii erialaselt, positsioonist lähtuvalt kui ka geograafiliselt. Noore ettevõtte ainus ellujäämisvõimalus on pidev areng ning see on tänaseks muutunud firmakultuuri iseenesestmõistetavaks osaks.

Järgmise sammuna firma arengus soovitakse töötajatele pakkuda veelgi rohkem aega enesearendamiseks. Kui praegu on iga kahe nädala tagant üks tööpäev ette nähtud enesetäiendamiseks, ollakse tulevikus valmis praegu veel paljuski vabast ajast toimuva õppimise tarbeks rohkem aega võimaldama.

Webmedia projektijuhi Pirjo Vanemi sõnul on seos töötajasõbralikkuse ning töö tulemuslikkuse vahel silmaga nähtav. Erinevate üksuste tulemustest on näha, et tiimides, kus ühtsustunne on suurem, on ka töötulemused paremad, selgitab Vanem.

"Palk ei tohi olla muidugi liiga väike, aga kui palgatase on rahuldav, siis selle tõstmine enam eriti ei motiveeri. Pigem teeb seda töökeskkond, toredad kaaslased ning head suhted ülemusega," räägib Vanem. "Minu jaoks on oluline ka võimalus töötada koos tarkade inimestega. Juhtiva tarkvaraarendajana liitub ettevõttega parim ajupotentsiaal. Ning töötajatele on loodud ka igakülgsed võimalused enesetäiendamiseks," selgitab Vanem.

Webmedia personalispetsialist Katre Maller ütleb, et kui uuele töötajale kontoris tiir ära teha, öeldakse sageli, et vaatepilt on võimas. Üllatavaim on töökohas pakutav massaaž ning võimalus mängida õhtuti piljardit ja lauatennist.

Teist ja kolmandat kohta jagava paberipuidu ja kasvava metsa ostuga tegeleva ASi Holmen Mets juhatuse esimees Tanel Tuuleveski ütleb, et praegune majanduskasvu pidurdumine ei ole töötajasõbralikkust nende ettevõttes mõjutama hakanud ega hakkagi. Sisse on viidud lihtsad asjad, millest suur osa pole rahaga üldse seotud, nagu näiteks tööks vajaliku vabaduse võimaldamine, selgitab ta.

Kesk-Eestis töötava Holmen Metsa metsameister-nõustaja Ilmar Aruoja sõnul on tema jaoks palk kahtlemata oluline, aga veelgi motiveerivamaks on tööeesmärkide saavutamiseks antud vabad käed.

Holmen Metsa personalijuhi Ülle Kärtna sõnul on ettevõtte plussiks selle väiksus ja paindlikkus. Firma puiduvarumisterminalid asuvad Kundas, Miidurannas, Pärnus, Sillamäel, Hiiumaal ja Saaremaal, lisaks sellele töötavad üle Eesti metsameistrid. Holmen Metsas töötab kokku 23 töötajat, lisaks alltöövõtjad, selja taga on aga ligi nelja tuhande inimesega kontsern. Viimases eelmisel aastal tehtud rahulolu-uuring näitas, et kui Rootsis pidasid töötajad kõige olulisemaks motivatsioonitekitajaks raha, siis Eestis nimetati sellena enim töökeskkonda ja juhtide suhtumist.

OÜ Advokaadibüroo Sorainen bürooassistent Küllike Massa ütleb, et ta on töötanud kolmes suures firmas, aga nii sõbralikku meeskonda kui Sorainenis, pole ta kohanud. "Ma pole kordagi tundnud, et advokaadid vaataksid mulle kui assistendile ülevalt alla, meil on kõik võrdsed," selgitab Massa.

Soraineni korporatiivnõustamise osakonna juht Karin Madisson hindab ettevõtte töötajasõbralikkust kümnepunkti skaalal üheksa punkti vääriliseks. Lisaks erinevatele rahalistele boonustele hindab Madisson pisiasju. "Näiteks see, et tööle tulles on olemas tasuta parkimiskoht, või et õhtul kauemaks tööle jäädes on olemas võileivamaterjal ning mahl, nii et pole vaja joosta poodi salatit ostma," loetleb Madisson igapäevaseid mugavusi. Lisaväärtuse annab ka kollektiiv, kus ei püüta boonuste saamiseks üksteisega konkureerida, vaid toetatakse üksteist.

Talendi hoidmiseks tehakse kõike

Ajakirja Fortune töötajasõbralikemate ettevõtete edetabelis troonib 12 000 inimese leivaisa Google.

Netihiiglane Google ei hoia töötajate meelitamisel fantaasiat kokku. Nii näiteks saavad hübriid- või elektriauto ostjad 1000dollarilise boonuse, allahindlus on ette nähtud ka neile, kes oma kodule päikesepaneelid kinnitavad. Või saavad töötajad - kellest 99% on õigus ka aktsiaoptsioonidele - nädalas ühe päeva tegeleda oma lemmikprojektidega.

Firma peakontor on nagu üks suur lõbustusasutus: tasuta toidu riiulid, palliväljakud, basseinid, mänguaparaadid, massöörid, juuksurid… "On peaaegu võimatu leida hüvet, mida Google ei pakuks," on ettevõtte kultuuri kirjeldanud Fortune'i ajakirjanik Adam Lashinsky.

Ka veebifirma eBay ei nõua, et töötajad hommikust õhtuni oma tooli soojendaksid. Teenitud pause võivad ettevõtte San Jose kontori töötajad pidada kahes lõdvestustoas, kus põrandale on laotatud padjad ja tatami-vaibad.

Finantsinfo pakkuja FactSet Research annab samuti töötajaile neli päeva nädalas tasuta lõunaid. Reedel aga on lausa soovitatav ennast kontoriõhust tuulutada ja vahelduseks välja lõunastama minna.

Mõned firmad pakuvad töötajaile seda, mida on neil kõige lihtsam anda. Näiteks õlletootja Anheuser-Buschiga peavad töötajad läbirääkimisi mitte ainult palga, vaid sellegi üle, mitu kasti tasuta õlut kuus antakse. Kui aga minna ravimitootja AstraZeneca palgale, saab - üllatus! - tasuta ravimeid.

Vahel saab määravaks tippjuhtide oskus inimestele lähemale tulla - seda saab endale lubada ju igaüks. USAs on näiteks tavaline, et firma juht kutsub igal kuul mõned töötajad majast välja lõunale - noortele praktikantidele või väärikaile vanadaamidele on see suursündmuseks.

Samas saab töötajatega "kohtuda" ka virtuaalselt. Näiteks Cisco Systemsi juht John Chambers on teeninud kiidusõnu oma töötajatele suunatud videoblogi "Mis mul mõtteis" eest.

Lõpuks meenutab USA kogemus meile, et mitte kõik hüved ei pea minema töötajate endi kaukasse. Nii mõnigi firma teenib oma palgaliste austuse ära sellega, et toetab nende heategevuslikke püüdlusi. Näiteks naftaettevõte EOG Resources lisab igale dollarile, mis töötaja heategevuseks annab, omalt poolt sama palju juurde, kuni 60 000dollarilise maksimumini välja. Täpselt samal põhimõttel "kaasannetab" ka näiteks Microsoft. Lisaks annab enamik ettevõtteid ja organisatsioone - sh näiteks Maailmapank - soovijaile vabu päevi vabatahtliku töö tegemiseks.

Kommentaar

Meil on natuke erakorraline situatsioon, sest juhtimist üle võttes oli minu ülesandeks kulusid kärpida, kirjastus kahjumist välja tuua ja tööle panna.

Selle käigus oleme vähendanud aasta jooksul töötajate arvu 70-lt 50-le, kusjuures vanadest olijatest on alles vaid paarkümmend.

Suurimaks probleemiks olid seejuures just juhtivtöötajad, 14st jäid vaid kaks. Palju asju, nagu klienditeenindus ja IT, viisime ka majast välja.

Sellises keskkonnas on inimesed muidugi ärevil. Olen püüdnud olla inimestega aus ja suuri otsuseid kogu meeskonnale selgitada. See võtab jääjatelt hirmu. Lahkujatele olen samuti asju selgitanud ja kõigile soovituskirja andnud, isegi neile, kes seda ei väärinud.

Üldiselt on parim motivatsioon tunnustamine kõigi kolleegide ees. Tõsi, sellega peab ka piiri pidama, et see mõtet ei kaotaks. Veel anname välja näiteks 250dollarilist kvartali töötaja boonust, jõulupeol jagasime kokku 5000 dollari eest boonuseid.

Ostsin kirjastuse raha eest pesapalli hooajapiletid (ligi 90 mängu) - 50dollarilisi pileteid antakse kahekaupa parimaile töötajaile.

Kui töötajad kõrtsis happy hour'i peavad, teeb firma neile tihti paar jooki välja. Igal teisel neljapäeval on üldkoosolek, siis tellime kõigile pitsat.

Kõigil töötajail on tervisekindlustus, vähemalt kolm nädalat puhkust, 15 haiguspäeva. Ja nelja suvekuu jooksul saavad kõik reedeti kell 2 koju.

Motivatsioonisüsteemid jagunevad Saksa suurkontsernides peamiselt kolmeks: rahalised, pereinimestele mõeldud ja tervise eest hoolitseda aitavad.

Olemas on töötaja tulemustest ja firma kasumist sõltuvad boonusprogrammid ja võimalus osta tavalisest soodsama hinnaga firma aktsiaid. Töötajate pikaajaliseks sidumiseks ettevõttega on pensioniprogrammid ja pikaajaline tervisekindlustus.

Kui Eestis on peredega seotud motivaatoritest ehk olulisim võimalus töötada kodus ja paindliku tööajaga, rõhutatakse Saksamaal rohkem lasteaiakohtade ja firmas kohapeal olevate lastetubade võimalustele. Sujuvalt püütakse aidata ühendada tööd ja pereelu, olemas on tööle tagasipöördumisprogrammid värsketele emadele, lapsevanemate omavahelise suhtlemise soodustamine ja võimalus töötada osalise tööajaga. Lisaks on mõeldud ka hooldust vajavate vanemate peale.

Kõige pikemad on motivatsiooniprogrammides nimekirjad kõikvõimalikest sportlikest tegevustest ja tervishoiust. Siit võib leida nii tavalised meeskonnaspordialad nagu jalg- või korvpall, aeroobika ja jõusaal, aga ka vehklemise, Tae Boe, Tai Chi, spinningu, kepikõnni, jooga, seljavõimlemise ja ujumise.

Eriti sportlikud paistavad olema sporditoodete firma Adidas töötajad: kõigele lisaks on olemas spordilaagrid lastele, üheskoos tehakse Alpides mägirattamatku, sõidetakse-joostakse läbi kõikvõimalikke maratone.

Ja mis pole mitte sugugi vähetähtis - hoolitsetakse ka selle eest, et kontoris oleks mõnusam töötada. Siia kuuluvad näiteks tasuta karastusjoogid ja puuviljad, aga midagi ka silmale - Microsoftil näiteks on olemas 2800st eksponaadist koosnev kaasaegse kunsti kogu, mis firma töötajatele üle maailma näha on. BASF jällegi panustab töötajate enesearendusse firmasisese õpikeskusega, kus on olemas nõustajad, CDdest ja 5000st erialaraamatust ja -ajakirjast koosnev raamatukogu. Samuti on firmas olemas võimalus teha väike lõunauinak ehk powernapping.

Midagi huvitavat

OÜs Addinol Mineral Marketing on teist aastat ettevõttes töötavatele väikeste lastega emadele võimaldatud igas kuus ühte reedet nn "lastepäevana" ehk siis lisapuhkepäevana, mis läheb arvesse tööpäevana. Kuna praegu on ettevõttes ainult kaks ema, kellel on väiksemad kui keskkoolis käivad lapsed, ei ole puhkamiseks konkreetselt paika pandud ei kuupäevi ega graafikut, kuna see ei sega liialt teiste töötajate tööd ega suurenda nende töökoormust.

Ettevõtte ostujuhi Maret Mandeli sõnul kehtib praegu reegel ainult lastega emadele, kui vaba päeva tuleks aga küsima isa, siis ega tedagi ära saadetaks.

ASi Ragn-Sells töötajad valivad jaanuaris eelmise aasta tegemiste põhjal ettevõtte "aasta tegija". Kokku saavad mälestusauhinna ja kopsaka rahalise preemia 9 töötajat.

Samuti tunnustatakse igas kvartalis ettevõttes parimat firma tulemusliku toimimise nimel tehtud parendusettepanekut. Näiteks on Mari Kalause sõnul tehtud soovitusi infosüsteemide mitmekülgsemaks kasutamiseks ning skaneeritud allkirja kasutuselevõtmiseks originaali asemel.

Ergo Kindlustuse Tammsaare tee Kahjukäsitluse osakonnas on ergonoomilised töölauad, mida saab tõsta nii, et töötada saab lausa püstiasendis. Personalijuhi Kadi Nukki sõnul on see hea juhul, kui töötaja peab terve päeva istuma ja talle tooli asend ahistavaks hakkab muutuma.

Teises suuremas Ergo Kindlustuse Tallinna kontoris on puhkeruumis lisaks televiisorile ja ajalehtedele olemas massaažitoolid, millel on võimalik kolme 15 minutit kestva programmi vahel valides nautida massaaži nii puhkepauside ajal kui ka peale tööpäeva lõppu.

Ettevõtte sekretäri-büroojuhi Eva-Ly Kattai sõnul on pakutava reisi näol tegu eelkõige tööreisiga, mille eesmärk on tutvuda Ameerikas asuva emafirmaga. Kuna aga kohapeal ollakse minimaalselt kolm nädalat, jõuab USAs ka veidi ringi vaadata, ning soe kliima ja päikesepaiste on iseenesest juba puhkuse eest, selgitab Kattai. Traditsiooniliseks on saanud Las Vegase külastamine, ka on võimaldatud soovijatel isikliku puhkuse arvelt külastada näiteks New Yorki. USAs käib aastas mitu töötajate gruppi, korraga paar inimest.