Riigiettevõtted avalikuks!

Ajakirjanduses riigi osalusega ettevõtete noteerimist puudutavad uudisklipid on omandanud tõsisema vormi. IRL ning Reformierakond on valmis riigiettevõtete börsil noteerimiseks. Ajastus on sobiv, sest parimal juhul kulub noteerimise poliitiliseks ja tehniliseks ettevalmistamiseks aasta.

Väidan, et riigi osalusega ettevõtete (ROE) noteerimine on reaalselt tehtav ja olulise mõjuga majanduspoliitiline vahend, mis praegu riigi kasutuses on. 10 suurimat ROEd on Eesti majanduse tipud, mille potentsiaal on kasutamata. Nende 10 ettevõtte 2007. aasta kogukäive oli üle 20 mld krooni ehk 9% SKPst, OECD keskmine on 4,5%.

Eestlastele on võib-olla jäänud ekslik mulje, et Euroopas ja mujal ei erastata. See ei vasta tõele. Erastamine võib olla võimsaim globaalne majanduspoliitiline muutus üldse. Eelmise aasta suurim erastaja oli esmakordselt Hiina, 42 mld euroga. Euroopa suurim erastaja oli Prantsusmaa ja teine Venemaa, vastavalt 14,4 ja 13,6 mld euroga. Maailma suurim erastaja per capita oli mullu Soome. Pooled erastamised maailmas on toimunud aktsiaemissiooni kaudu.

Sel aastal on samuti mõned riigiettevõtete erastamised: Türgi Telekomi IPO; Deutsche Bahni 24,9% IPO, 6 mld eurot; British Energy 35% otsemüük 10 mld naela eest; Ungari ettevõtete (kiirteede firma AAK, elektrikaubandusfirma MVM) IPOd.

Mahukaim on aga Poola riigiettevõtete erastamisprogramm - 740 ettevõtet 14 mld dollariga. Noteeritakse LOT, gaasijaotaja PGNiG, raudtee PKP, naftafirmad PKN Orlen ja Lotos, vasekaevandaja KGHM ja kaks juhtivat elektritootjat. Erastavad Euroopas nii vasak- kui ka parempoolsed valitsused.

Riigiettevõtteid viiakse börsile kahel poliitilisel põhjusel. Esiteks on noteerimine kõige läbipaistvam ja avalikum vara müügi meetod. Samuti on arenenud riigid mõistnud, et nad saavad kujundada osade jaotumist, hindu ja teisi noteerimise tingimusi nii, et saavutada soovitud poliitilisi ja majanduslikke eesmärke.

Börsil olevad (riigi) ettevõtted suurendavad juhtide motivatsiooni, sest ettevõtte käekäik ja aktsia hind on parim soovitaja järgmise töökoha valikul. Teiseks on poliitikutel laia aktsionäride ringi juures raskem pöörata erastamist tagasi või kehtestada ettevõttele kahjulikke regulatsioone.

Eesti riigi osaluspoliitika on alaarenenud ega vasta OECD juhenditele. Ettevõtted on liiga politiseeritud ning nõukogu liikmed on valdavalt valitud poliitilistest, mitte kompetentsieelistest lähtudes. Paljudes riikides, mida Eesti toob endale eeskujuks, eksisteerib võrdlemisi apoliitiline keskne riigi osaluspoliitika üksus, mis tegeleb nõukogu liikmete kandidaatide valiku ja nõukogu liikmete konsulteerimisega. Eestis võiks selle nimi olla Riigi varahaldus. Tänane rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika talitus on liiga nõrk vahend.

Riigi osalusega ettevõtete kapitalistruktuur on väga sarnane Tallinna börsi välisomanike enamusomandis olevatele "rahalehmadele" nagu Saku, Norma, Tallinna Vesi ja Eesti Telekom. Need ettevõtted ei investeeri aktiivselt laienemisse ja omakapitali osa põhikapitalis on ca 70%.

Uuringust 23 riigiettevõtte juhi ja nõukogu liikmega selgub, et praegu pole noteeritav vaid Riigi Kinnisvara. Struktuurseid muudatusi vajab ka RMK, Eesti Energiast Põhivõrgu lahutamine ja Eesti Raudtees veo- ja infrastruktuuri ettevõtete loomine. Tõsiselt väärib kaalumist riigi vähemusosaluste müük Estonian Airis ja Eesti Telekomis börsi kaudu. Vähemusosaluse noteerimine kas uute aktsiate või riigi osaluse müügi korral annaks täiendavad 0,5-1% SKP kasvu.