Väliskaubanduse puudujääk hakkab taas suurenema

Eugen Veges 26. mai 2008, 00:00

Statistika ja ettevõtjate küsitlused kinnitavad, et paljude ettevõtete tulusus langeb. Üha enam on firmasid, kelle kulutused ületavad nende tegevustulusid.

Tööjõukulude kiire kasv on teinud oma töö. Eestis toodetava kauba kiire omahinna kasv on kahandanud selle müügi võimalusi välisturgudel, kallimaid tooteid on lihtsalt raskem müüa.

Arvestada tuleb ka seda, et kõik turud eelistavad sama hinnataseme juures kodumaist kaupa. Seetõttu peab konkureeriva importkauba hinnatase olema kohalikust mõnevõrra madalam.

Väliskaubanduse defitsiidi näitaja on meie valitsejaid viimastel kuudel rõõmustanud. Nende rõõmul ei ole aga pikka iga, sest puudujäägi vähenemist mõjutab eelkõige sisetarbimise langus, mitte ekspordi kasv.

Säästmine on see faktor, mis ilustab lühiajaliselt väliskaubanduse näitajaid. Eesti toodete kõrgenenud hindade mõju kajastub defitsiidis alles mõningase nihkega - siis, kui eksport hakkab langema. Et ekspordikogused kasvavate omahindade juures varem või hiljem vähenevad, on ilmselge.

Impordimahud rahalises väärtuses peaksid samal ajal aga (energia ja toiduainete hindade tõustes) kasvama. Sellistes tingimustes on väliskaubanduse defitsiidi kasv garanteeritud. Eesti krooni devalveerimist pole vaja karta, riigi keskpank hoiab krooni kurssi kindlalt, kinnitas Eesti Panga president Andres Lipstok Kuressaare linnuses näitust avades.

Krooni kursi hoidmise võimekuses ei kahtle keegi. Kas see aga on suure väliskaubanduse defitsiidi korral otstarbekas?

Eesti iseseisvuse tagatiseks on pigem finantsvõimekus, mitte valuuta stabiilsus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:34
Otsi:

Ava täpsem otsing