Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lahendati vana vaktsiinimüsteerium

26. mai 2008, 19:53

Arstid peavad patsiendile jätma kõiketeadva
ja usaldusväärse mulje, mis neil sageli väga hästi ka õnnestub, kuid mõnikord
võivad asjad neilegi üllatavalt segased olla.

Näiteks on juba kaheksa aastakümmet vaktsiinidele lisatud maarjast, mis peaks vaktsiini mõju tugevdama. Mingil viisil suurendab maarjas vaktsiinides kasutavate patogeenidest eraldatud antigeenide immuunsust tekitavat efekti. Keegi ei tea aga täpselt, miks. Maarjast kasutatakse ka tekstiilitööstuses värvi sidumiseks riidele. Võib-olla arvati kunagi, et maarjas võib analoogselt aidata ka antigeenidel immuunsüsteemi komponentidega paremini seonduda, kirjutas The Economist.

Mis töötab, see töötab, ning polegi alati oluline teada, miks. Viimastel aastatel on toimunud aga elavnemine nii vaktsiinide uurimisel kui ka tootmisel, eelkõige tuntakse huvi just kõrvalainete vastu. Kõige vanema kõrvalaine toimemehhanismi mittetundmine muutus juba pisut piinlikuks ning lisaks ka takistuseks edaspidistele uuringutele.

Yale’i ülikooli teadlased Stephanie Eisenbarth ja Richard Flavell päästsid õnneks meditsiiniteadlased kauaaegsest piinlikkusest. Nagu nad kirjutavad eelmisel nädalal ajakirjas Nature avaldatud artiklis, mõjub maarjas (eelkõige selles leiduv alumiinium) immuunsüsteemi NOD-retseptoritele stimuleerivalt. Need omakorda aktiveerivad põletikku esile kutsuvaid komponente. Tekib põletik, mis on standardne immunoloogiline vastus mikrobioloogiliste pahalaste rünnakule.

Selle süsteemi tundmine on vajalik juba selleks, et ülejäänud uurijad saaksid keskenduda just selle konkreetse immuunsüsteemi osa uurimisele. Kui on teada, mida täpsemalt uurida on vaja, on lootust, et tulevikus töötatakse välja veel tõhusamaid vaktsiinide kõrvalaineid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. June 2008, 11:37
Otsi:

Ava täpsem otsing