Süüdistuse rahapesus võib tuua ka ettevaatamatus

Agnes Ojala 26. mai 2008, 18:36

Kuigi praeguste seaduste kohaselt ei saa
riik kedagi rahapesu eest karistada, kui sellega pole tegeldud teadlikult, siis
aasta lõpust võib olukord muutuda.

Karistatavaks võib muutuda ka rahapesu ettevaatamatuse tõttu, rääkis täna koolitusfirma ADDENDA seminaril rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust tutvustades keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo järelevalvetalituse juhataja Arnold Tenusaar.

„Rahapesu kuriteo puhul räägitakse teadlikust tegevusest. Justiitsministeeriumis aga on ette valmistamisel eelnõu, kus tahetakse kriminaliseerida rahapesu ka juba ettevaatamatusest,“ sõnas Tenusaar.

Tema sõnul lähtub loogika sellest, et kui osapool oleks võinud aimata, et tehingu või ärisuhte puhul on tegemist rahapesuga, tuleb kuriteo osalisena karistada ka lihtsameelset usaldajat.

„Jah, meil on praegu töös karistuseadustiku muutmise eelnõu, mis muuhulgas puudutab ka rahapesu ettevaatamatusest.“ sõnas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Tuuli Ploom.

Ploomi sõnul on seaduseelnõu peamine mõte takistada kahtlase päritoluga vara liikumist. See kehtib kolmandate isikute puhul, kes ei ole ise küll vara kuritegelikul teel omandanud, kuid teevad sellega tehinguid, mõtlemata, kust vara pärit on.

Ploom ütles, et otsuse langetamine selle üle, mida oleks pidanud rahapesuna läbi nägema ja mida mitte, on kohtuniku kätes. Ühtlasi kutsus Ploom kõiki üles ettevaatlikkusele ja iga kahtluse puhul oma tegudele hoolikalt järele mõtlema.

Rahapesu andmebüroo esindaja Arnold Tenusaar lisas, et juhul, kui seadus vastu võetakse, on sunnitud oma tegevuse lõpetama kõik alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkujad. Tegemist on ettevõtetega, kes peamiselt vahendavad internetis tehinguid. Nii näiteks kasutavad nende poolt pakutavat küberraha netimängurid ja inimesed, kes tahavad veebist midagi osta. Arveldamine käib ilma pangakontota, mistõttu võivad inimesed tehingute taha jääda anonüümseteks.

“Praktiliselt on kõigi sellise teenuse pakkujate puhul olemas fakt, et läbi nende on musta raha liikunud, rohkem või vähem, kellel kuidas. See ei tähenda, et nad ise teadlikult rahapesijad oleksid. Seda ei ole siiamaani veel tõestatud, aga kui näiteks rahapesu ettevaatamatusest muutub kriminaalkuriteoks, siis nad läheksid kõik väga ruttu kohtu alla,“ rääkis rahapesuekspert.

Tema sõnul liigub just alternatiivsete maksevahendite teenuste pakkujate kaudu suurem osa inimeste pangakontodelt nn õngitsejate (ingl k phishing, „õngitsema“) abil varastatud raha. Tegemist on valekodulehtedega, mis näevad välja identsed päris panga lehega, kuid mille kaudu korjatakse kasutajalt kokku tema paroolid ja kasutajanimed, et kontodele ligi pääseda.

Lisaks finantsvahendajatele aga mõjutab aga loodav eelnõu ka kõiki eraisikuid, kes mõtlematult kahtlaste rahastamisplaanidega kaasa lähevad.

Seaduseelnõus on ettevaatamatusest tekkinud rahapesu eest võimalik eraisikule määrata rahaline karistus või kuni 1aastane vangistus, juriidilisele isikule aga rahaline karistus.

Eelnõu on praeguseks ministeeriumides, advokatuuris ja prokuratuuris läbinud kooskõlastusringi, mille ettepanekutega justiitsministeerium praegu tegeleb. „Mitu ettepanekut ja kommentaari on väga asjalikud, seega püüame just eelnõu seletuskirja teha paremaks ja selgemaks,“ märkis ministeeriumi nõunik Tuuli Ploom.

Tema hinnangul võiks eelnõu valitsusse jõuda suve lõpuks. Millal aga võiks eelnõu riigikogult heakskiidu saada ja kehtima hakata, ei osanud Ploom veel öelda. Ametlikke veksleid andmata avaldas ta lootust, et uued sätted hakkavad kehtima järgmisest aastast.

TASUB TEADA
Rahapesu ettevaatamatusest ei ole Eestis kriminaliseerituna midagi enneolematut. Samasuguselt on ettevaatamatusest toime pandud rahapesu karistatav ka muuhulgas Soomes, Norras ja Saksamaal. Samuti on karistusseadustikus ka praegu sätteid, milles on karistatav just kergemeelne ja hooletu käitumine.

NUMBER
5272
teadet rahapesu kahtlusest edastati rahapesu andmebüroole 2007. aasta jooksul. Kokku oli kahtlastesse tehingutesse kaasatud ca 112 miljardit krooni. Teadetest saadeti uurimisasutustele edasi 397, millega seotud isikuid oli 846 ja raha 870,2 miljonit krooni. Mullu jõuti rahapesu asjus kohtutes süüdimõistvate otsusteni 5 korral, milles konfiskeeriti vara veidi üle 100 miljoni krooni.

IMFi andmetel moodustab rahapesu 2-5% maailma SKPst ehk 600 miljardit kuni 1,5 triljonit USA dollarit, s.o 7,2–16 triljonit krooni ehk 102–255 Eesti Vabariigi eelarvet.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. May 2008, 20:14
Otsi:

Ava täpsem otsing