Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Avalik sektor alustas aastat palgatõusuga

Lemmi Kann 27. mai 2008, 00:00

Rahandusministeeriumi teatel on suurem osa personalikulude tõusust juba varem valitsusliidu programmiga kavandatud ning välja lubatud.

Kõige suuremad palgatõstjad olid sise-, justiits- ning haridusministeerium, kus keskmisest kiirem palgatõus kavandati pääste-, politsei- ja vanglaametnikele ning riigikoolide õpetajatele ja kultuuritöötajatele. Riigikoolide õpetajate palk tõusis näiteks 22 protsenti, haridus- ja teadusministeeriumi enda palgad kerkisid kevadel keskmiselt 10 protsendi võrra.

Siseministeeriumi haldusalas viis palganumbrid üles peamiselt päästeamet 30protsendilise tõusuga, ministeeriumi töötajatele tuli palgalisa 11 protsendi võrra. Erakorralisi preemiaid ja lisa- või tulemustasusid siseministeeriumis ja haldusalas selle aastal ei maksta.

Kõige suurema rahasüsti said justiitsministeeriumi alluvuses olevad kohtud - 57,8 protsenti. Ministeeriumi ametnikud pidid 1protsendise palgatõusuga leppima.

Valitsusasutuste personalikulude kasvule otsa vaadanud rahandusminister Ivari Padar leidis, et avaliku sektori palgakuludel tuleb nüüd täie tõsidusega silm peal hoida ning vajadusel ka kokku hoidma hakata. "Jälgime teemat hoolikalt ning teeme sellest järeldused peagi algavatel 2009. aasta eelarveläbirääkimistel," lubas Padar.

Valitsussektori kulude külmutamine kerkis ühe võimalusena üles juba aprilli algul, kui kehv maksulaekumine kulutuste kiire ja karmi kokkutõmbamise vajaduse puust ja punaseks tegi. Peaminister Andrus Ansip soovitas toona külmutada kulutused riigieelarve negatiivse osa ulatuses kuni sügiseni ning siis uute prognooside valguses edasi tegutseda. Padari valik langes kiire negatiivse eelarve tegemisele, mis kuni veel eelmise nädala keskpaigani ministeeriumide kuluread, sealhulgas ka palgatõusu avatuks jättis.

Padari sõnul lubab seadus erakorralist kulude külmutamist vaid juhul, kui riigikassa raha päris otsa lõppema peaks, ning külmutamine võeti ette samm-sammult ehk ühe riigiasutuse haaval.

Rahandusministeeriumi teatel lepiti valitsuses kokku, et kõik ministeeriumid ja asutused esitavad rahandusministeeriumile eraldi palve oma kulud külmutada, kuna iga valitsusasutus teab ise kõige paremini, kust kokku tõmmata.

Eile võttis valitsus esimest korda arutusele reedel rahandusministeeriumis kokku pandud riigieelarve strateegiat, mille järgi peaks ministeeriumid juba järgmisel aastal 8 protsendi võrra väiksemate kulutustega hakkama saama. See viiks ministeeriumide ja nende allasutuste valitsemiskulud 2007. aasta tasemele. Konkreetsetest numbritest eelarvestrateegias saab Padari sõnul rääkima hakata siis, kui valitsus on selle heaks kiitnud.

Eesti Panga kompenseerimispoliitika lähtub vajadusest värvata ja säilitada võimalikult pädevaid töötajaid, motiveerida neid tulemuslikule tööle ning aidata kaasa panga kui tööandja hea maine kujundamisele. Töötasu keskmine suurus pangas peab olema konkurentsivõimeline tööturul, kus pank töötajate pärast konkureerib. Üldjuhul tähendab see finantssektori tööturgu Tallinnas. Fontese palgauuringu andmeil oli finantssektori keskmine palgatõus Tallinnas 2007. aastal 23,5 protsenti. Selle aasta alguses toimus Eesti Pangas üldine, 13-protsendiline palgatõus. Eesti Panga juhatuse töötasud ei muutunud.

Eesti Panga juhatuse töötasude üle otsustab panga nõukogu, kes otsustas 20. mail toimunud istungil jätta juhatuse palgad muutmata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:34
Otsi:

Ava täpsem otsing