Ehitusturul nüüd puitu laialt

Siim Sultson 27. mai 2008, 00:00

"Kui ehitussektor soovib teada uusi hindu, siis vaadaku, mis toimub läänes ja Põhjamaades - samad hinnad tulevad meil," pühib hinnaennustamisest käed puhtaks Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv.

Ehkki tarbija jaoks muutub hind võrreldes eelmise aasta sama perioodiga odavamaks, siis eriti hoogsat langust ta siiski lubada ei taha, sest metsamaterjali kättesaamine on iseenesest raske ja kallis töö. "Mingil hetkel käiks krõks ja enam ei olekski mõtet puitu välja tuua," leiab Talijärv.

Odava palgi vool Venemaalt on ilmselt jäädavalt lõppenud, kuna sealne toode on ülikõrgete tollidega aetud kalliks ning sealne poliitikagi on väga keeruline. Tegevdirektori hinnangul kurnab nüüd idanaabri käsumajandus sealset tööstust, mis ongi venelastele väga hea õppetund.

Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi sõnul pole Venemaa enam palgiallikana arvestatav. Kuid saematerjali vool jätkub tema veendumust mööda Venemaalt endiselt, sest puudub ju sellel veel tollimaks.

Jättes kõrvale Venemaa olematuks muutunud palgivõimalused, oleneb siinse saematerjali hinnaskaala Talijärve seletusel ka Ameerikast ja teistest välisriikidest. On ju kohalik saetööstus orienteeritud just sinna. Samas tuleb oodata, kuidas hakkab raha liikuma Inglismaal. Tegelikult juba maailmamastaabis puiduturu sumbumise tõttu on valmisladu ja toormeladu nüüd täis.

Ühelt poolt on sooja talve tõttu toorme tootmine vähenenud, teisalt väikese nõudluse tingimustes ei kujune ka õiget defitsiiti. Kõik see kokku on kohaliku saetööstuse pannud kitsikusse.

Kohalikus majanduses on saematerjali vajadus eelmisest aastast väiksem. Selle täidab ära Eesti palk. Nii Rehemaa kui ka Talijärv tunnistavad, et praegu ületab ka Eestis pakkumine nõudlust. Headel aastatel oli Eesti palgitoodang kaks miljonit tihumeetrit, eelmisel aastal oli 1,7 miljonit ning sel aastal tuleb ilmselt 1,4-1,5 miljonit tihumeetrit.

Teisalt leiab ta, et Eestis võiksid raiemahud olla piisavalt suured suutmaks toita siinset turgu ka kiire majanduse arengu ajal. Kõrvuti tihti kummitava sooja talvega, mis ei lase langetatud palke pehme pinnasega metsast välja vedada, puudub erametsaomanikel üldse huvi raiega tegeleda. Sellega seoses on metsatööstuse liit Talijärve kinnitusel teinud riigile ettepaneku muuta erametsaomanike maksusüsteemi.

"Metsatööstuse liit on alati olnud seisukohal, et kohalik puit peaks Eestis alati saada olema!" ütleb Talijärv. Samas püütakse palgid, mis on vähemalt metsaservadenigi taritud, nüüd vähegi kuivemate ilmadega sealt ära tuua. Talijärve hinnangul on praegune puiduturu olukord eestlastele uus, kuid mujal maailmas on viimase poole sajandi jooksul ikka tulnud tõuse ja langusi.

Puumarketi tegevjuht Marti Rehemaa usub, et viimase nelja kuu sarnaselt saematerjali hind vast enam ei lange. Teisalt jäävad saeveskid talvel raiutud metsa väljaveo venimise tõttu peatselt tööta ning siis võivad materjalihinnad hakata hoopis tõusma. Jäeti ju tema kinnitusel pehme talve pärast isegi raietööd pooleli. Samas tunnistab ta, et hoolimata alanud kevadisest müügihooajast jäävad müüginumbrid möödud aasta samale perioodile alla. Praegused müügimahud jäävad tema hinnangul 2006. ja 2007. aasta müügimahtude vahele. "Suurt traagikat pole ja viriseda ei saa. Tõusud on lihtsalt madalamad ning vist on see rahulik aeg ka ettevõtjale kasulik," arutleb Rehemaa.

Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlasele Urve Kallavusele teeb muret talvel metsa jäetud koorimata palkide saatus kevadel.

On ju läbi aegade olnud palgi säilimise eelduseks selle kohe koorest puhastamine. "Kui sooja talvega langetatud palk on veel seisnud metsa veerel, siis see on kole…," ohkab ta.

Seentel oli ju sel talvel metsas pidu. Sinavusseenele on vaenlaseks külm ja kuivus. Kuid sellel talvel olid sinavusseenel ja teistelgi seentel metsas väga head kasvutingimused.

Seetõttu peab Kallavus väljavedamata puidu metsaveerde ladustamist küsitavaks. Teisalt aga saab ta metsatöötlejatest aru ja peab käesolevat aastat metsandusele väga raskeks.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv usub, et vaevalt nüüd keegi ikka palgi metsa jätab. "Metsa jäetud palk ju rikneb ja putukad keeravad metsa tuksi!" lisab ta.

Talijärve seletusel peavad mai lõpuks olema palgid metsast välja veetud, muidu tuleb keskkonnakaitselt trahv.

Ehkki Puumarketi tegevjuhi Marti Rehemaa sõnul on palgi väljavedamise aeg ammu mööda lastud, pole riknenud puiduga teemal veel probleeme olnud. "Siiani on kvaliteetse materjali tugev konkurents," välistab ta riknenud puidu müügile imbumise.

"Veebruari palk on ikka parem kui märtsi oma," tõdeb Puuinfo projektijuht Märt Riistop. Tema sõnul on midagi nüüdse talve järel ikka raisku läinud.

Samas osa mändi läheb süvaimmutamisele ja kui on väike sine alge, siis korralikult kuivatatuna kõlbab see puit karkassi küll. "Kas ostja ostab praaki, see on ikka tema tarkuse asi," lisab Riistop.

Atso Matsalu, ASi Puukeskus tegevjuht
Teatud osas võib nüüd metsast ebakvaliteetset puitu küll tulla - see on üsna tõenäoline. Sellisest puidust ei tee enam midagi. Teisalt ma ei usu, et selline puit jõuaks ehitusturule, kuna turg on suunatud kvaliteedile.

See, mis ma Puukeskuse juhina 2001. aastal nägin, et Tiskre elamurajoonis majadesse pandi, oli ikka katastroof! See puit oli märg ja vigane. Nüüd selline asi tihenenud konkurentsi tõttu enam läbi ei läheks.

Kellel on puidulaod täis, need püüavad seda suunata Euroopasse. Venemaal seevastu langeb palgi hind kõvasti ja samuti langeb kõvasti saematerjali hind. Siin on põhjuseks venelaste endi seatud ülikõrged tollid. Tulemusena ei osta nüüd Põhjamaad ega Baltimaad enam Venemaa puitu. Samas võib hiljem hakata Venemaalt siia hoopis odavat saematerjali tulema.

Olen seda meelt, et teisel poolaastal langeb puidu hind Eestis veelgi. Kui nõudlust pole, siis peab hind langema. Samas on Euroopas saematerjali hinnad odavamad, kui need meil on. Seega surve meie saematerjali hindadele on suur.

Paikuse ja Imavere saeveski on juba probleemides, väiksematest, ühe-kahe mehe omadest ma ei räägigi. Need pannakse lihtsalt kinni.

Eraehitaja on nüüd kliendina kuningas. Saematerjali müügimahud on sellel aastal langenud juba 30-40%. Ehitussektoris on lama, nagu soome keeles öeldakse.

Arvo Pärnmann, Pärna Puit OÜ juhatuse esimees
Mul siin Hiiumaal palgi saamisega probleeme ei ole olnud. Samas on tunda, et toote hind langeb.

Eriti annab tunda majanduskriis - töid ja tellijaid jääb järjest vähemaks. Kõik käivad ja mökutavad, midagi ei osta ja kaovad ära!

Samas on ka toore kallis ja mehed tahavad palka saada. Seega ma eriti oma toodete hindu enam langetada ei saa.

Ma ei oska üldse ette näha, mis edasi saab. Kevadel oli olukord ikka päris hull. Nüüd ehitushooajal on asi hakanud liikuma. Tööd juba ikka on.

Näiteks kevadel olime vahepeal kolm päeva üldse ilma tööta. Mõtlesin, et hakkan kas või paate tegema.

Eelmisel aastal sai ikka teha suuremaid maju, nüüd on jäänud vaid üksikud saunaköksid ja mõned pisemad tööd.

Teeme töid vaid Eesti piires, väljapoole ei tee.

Meie palk pärineb Hiiumaa metsadest. Eks võrreldes eelmise aastaga oli ikka tunda, kuidas sooja talve tõttu venis ka palgi saamine.

Enn Kangur, Kurista Saeveski OÜ juhatuse esimees
Meie rida on lehtpuit ja suunaks mööbel. Praegune ehitusturu olukord avaldab meile ikka tugevat mõju. Näiteks mööbli puhul on tarbimine tuntavalt vähenenud.

Tulemusena peame saeveskis minema kahelt vahetuselt üle hoopis ühele. See aga omakorda võib tähendada osade tööliste koondamist. Eks tegelik tööliste saatus selgub lõplikult ikkagi septembris.

Oma toorme saame 100protsendiliselt Eesti metsadest. Venemaalt pole sealsete tollide tõttu enam ammu midagi saada.

Samas on meie toodangu hind ühe aastaga juba päris kõvasti langenud ja julgen ennustada, et selle aasta teisel poolel langeb veel 20-30% kindlasti.

Ehkki selle aasta pehme talv segas palgi metsast väljatoomist, tundsime seda üsna vähe - puhvriks oli ju kahanev nõudlus. Laoseis ei kahanenud nii kiiresti kui varem.

Kuid siinjuures tuleb metsajäänud lehtpuupalgi puhul olla eriti ettevaatlik! Kui okaspuu kannatab veel kuidagi metsas hoidmist, siis lehtpuu rikneb kiiresti.

Seetõttu peab tarbija olema lehtpuu ostmisel nüüd eriti tähelepanelik, sest riknenud puitu võib sattuda ringlusse küll.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing