Ehitusvead mõjutavad sisearhitekti tööd

Kuna sisearhitekti poole pöördutakse enamasti juba hoone kavandamisel või ehituse algfaasis, siis ebapraktilisust, mis võib esineda odavate tüüpprojektide puhul, annab päästa.

Kliendile tähendab see muidugi lisakulutusi, kuna maja ostes on viimane justkui läbimõeldud. Ometi, kui lahata tulevase elaniku vajadusi, rääkimata kõigile omastest väikestest iseärasustest, siis ilmnevad puudused. Pean siinkohal silmas eelkõige elektri- ja drenaažitöid.

Kui nüüd tegemist on juba valmis elamuga, siis on palju nuputamist funktsionaalsuse tagamiseks ja ilma musta tööta ei pruugigi see täielikult õnnestuda. Näiteks on köögimööbli tarvis planeeritud vaid 3 meetrit, kusjuures akende tõttu on seinakapid välistatud. Arvestades tänapäeval vajamineva kodutehnika hulgaga, on seda ilmselgelt liiga vähe.

Palju problemaatilisem on, kui tööde käigus juhuslikult avastatud vead sunnivad ümberehitusi tegema. Just ehitusbuumi ajast on koorunud ehitisi, mille viimistlemisel juhuslikult avastatakse, et maja pole loodis, on kohati soojustamata või on üleüldse tuleohtlik. Periood, kui arendaja teenistus oli kiire tee rikastumiseni ja ehitajaks sai iga mees, on sünnitanud palju kahju. Projekti nõudmistest hoolimata kärbiti külma kõhuga materjalide koguseid, endale seal juures aru andmata, mis mõju see ehitisele avaldab.

Halvemal juhul jäävad puudused õigel ajal avastamata ja juba esimese sügise saabudes hakkavad materjalid oma vastupidavust kaotama, tänu millele nõrgeneb ka konstruktsioonide püsivus ja hoone energiasäästlikkus. Kliendile tähendab see eluohtlikku olukorda ja suuri kulutusi.

Kinnisvaraturu stabiliseerumine annab enam põhjust pöörduda arhitekti ja sisearhitekti poole, kuna hoone kvaliteet ja maksumus on kliendile olulised. Mõistetakse, et sisearhitekti palkamine ei ole lisakulutus, vaid pigem aitab säästa. Aja kokkuhoiule lisaks on tulem funktsionaalne ja pikaealine. Maitsekas dekoor selle ümber on vaid maasikaks koogi peal.

Autor: Kristiina Kuus