Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veemajandusele lõviosa eurokukrust

    Veemajanduse ja jäätmekäitluse arendamiseks on eraldatud üle üheksa miljardi krooni. Sellest läheb veemajandusse 6,4 miljardit ja jäätmekäitlusesse 2,8 miljardit krooni.
    Praegu saab Eestis ühisveevärgi vett umbes 78 protsendil elanikkonnast. 2013. aasta lõpuks on eesmärk jõuda 90 protsendini. Ühisveevärgi vesi peab olema tagatud kõigile üle 50 elanikuga asulate elanikele ning vastama nõuetele.
    Reovesi tuleb vastavalt direktiivile kokku koguda üle 2000 inimesega reoveekogumisaladel. Eestis elab sellistes piirkondades kokku üle 930 tuhande inimese ehk 70% rahvastikust. Kanalisatsiooniühendus on praegu keskmiselt 89 protsendil elanikest ning keskkonnaministeerium plaanib 2010. aasta lõpuks seda arvu suurendada 95 protsendini. Reovee kogumiseks on ühiskanalisatsiooni asemel nimetatud viie protsendiga hõlmatud piirkondades otstarbekam korraldada reovee kokkukogumine kogumiskaevude abil.
    Tänavu märtsis kinnitati veemajanduse infrastruktuuri arendamise ja nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemise määrused. Veemajanduse infrastruktuuri arendamise meetme esimese taotlusvooru on Keskkonnainvesteeringute Keskus juba välja kuulutanud ning taotlusi oodatakse 5. augustiks 2008. Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemise meetme taotlusvoor kuulutatakse välja kolme kuu jooksul pärast meetmemääruse kinnitamist. Esimesi taotlusi veeprojektidele on võimalik keskkonnaministeeriumile esitada 5. augustiks. Ministeeriumi esindaja ütles, et potentsiaalsed taotlejad alles koostavad taotlusi.
    Praegu lõpetatakse ka veel perioodi 2004-2006 raames käimasolevaid projekte, näiteks Paide veemajandusprojekti, mille eelmise perioodi rahastamine lõpeb aasta lõpus. Tänaseks on Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnameetmetele kolmeks aastaks eraldatud vahenditest välja makstud 88 protsendi ulatuses. Seega loodetakse aasta lõpuks vahendid maksimaalselt ära kasutada.
    Veemajanduse projektidele planeeriti 2000-2006 programmiperioodil 3,7 miljardit krooni, millest umbkaudu 75 protsenti moodustab välisabi. Seda raha saab välja maksta 2010. aasta lõpuni ning keskkonnaministeeriumi teatel on kogu raha planeeritud ka välja maksmiseks. Ühtekuuluvusfondi projektide lõpetamisega on aega 2010. aasta lõpuni ja kava kohaselt peaks eraldatud toetusraha kasutatud saama. Selle perioodi raames enam uusi suurprojekte ei alustata, vaid lõpetatakse juba varem alustatuid.
    Jäätmekäitlusprojektidele on Ühtekuuluvusfondist välja makstud 267 miljonit krooni, perioodil 2000-2006 eraldati valdkonnale kokku ligikaudu 500 miljonit krooni, millest keskmiselt 74 protsenti moodustab välisabi. Seda raha on võimalik kasutada 2010. aasta lõpuni.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.