Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Teedevõrgu ravikuludeks vaja miljardeid

27. mai 2008, 08:00

Äripäeva kaasautor Signe Sillasoo kirjutas
Ehituse lisas, et teekatete remondi planeerimise süsteemi (PMS - Pavement
Management System) andmeil vajab Eesti teedevõrk olemasolevate katete remondiks
kohe üle nelja miljardi krooni.

Pidevad teeparandustööd on normaalne nähtus, ehkki Eesti teede kvaliteeti mõjutab ka kehv kliima ja materjaliprobleemid. Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi direktori Andrus Aaviku sõnul on viimase 7-8 aasta jooksul remonditud teede kvaliteet Eestis võrreldav teiste samas kliimavöötmes asuvate riikide teede kvaliteediga.

ASi Talter juhatuse esimehe Sven Pertensi hinnangul on Eesti teede kvaliteet võrdluses Läti ja Leeduga suhteliselt sarnane, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras aga parem. Teede seisukorra poolest jääb meile kindlasti alla Venemaa.

"Võib öelda, et Eesti asub teede seisukohast kõige ebasoodsamas kliimavööndis. Temperatuurikõikumised on suured, pinnaste niiskusrežiim tekitab probleeme muldkehades, talvised külmumis-sulamistsüklid ja libedustõrjeks kasutatav sool koos naastrehvidega lõhuvad teekatteid," nendib Pertens.

Kui eelmisesse sajandisse jäänud teeremondi projektide puhul polnud riigil piisavalt rahalisi ressursse, et tegeleda teekatendi alumiste kihtide remondiga, siis viimaste aastate teeremondi projektid hõlmavad Aaviku kinnitusel kogu olemasolevat katendikonstruktsiooni, muldkeha ja aluspinnast, mis vajadusel välja vahetatakse.

Sven Pertensi meelest põhjustab Eestis nn vaese mehe lahenduste kasutamise ressursside nappus, mistõttu võib kõrvaltvaatajatele tunduda, et tehakse küll, aga välja kukub sootuks kehvemini kui välismaal.

Rahapuudusest tingitult ei parane lähiaastate jooksul ka Tallinna teede ja tänavate seisukord, sest pealinna teetöödele sel aastal planeeritud ligi 500 miljonit krooni ei võimalda teha kõiki vajalikke remonttöid. Maanteeameti prioriteet on säilitada olemasolevaid katteid, tehes vajalikud pindamistööd.

Paraku muudavad teetööde edasilükkamised tööde mahu aasta-aastalt suuremaks. Aaviku sõnul teeb muret ka vajaliku kivimaterjali puudus, mis sobiks teedeehituses kasutatava killustiku valmistamiseks. Praegu tuleb kulumiskihtides kasutatav tardkivikillustik täies mahus importida. Samuti valmistab peavalu libedustõrjeks kasutatav sool, mille tulemusena killustik sageli laguneb ja kandevõime kaotab.

Teistes Euroopa riikides, nagu Prantsusmaa, Saksamaa või Inglismaa, määratakse katendikonstruktsiooni kasutuseaks juba 30 aastat. Selle erinevuse põhjuseks on Aaviku hinnangul vajadus tagada takistuseta liiklus võimalikult pikaks perioodiks.

Jüri Rist, Taisto Busside bussijuht
Eesti teede olukord nüüd väga hull ka ei ole. Teid ju pidevalt remonditakse, nii et olukord läheb paremaks. Käin ise tihti Moskva ja Peterburi vahet, seal pole teid ollagi. Meil on Venemaa ees suur edumaa.

Eduard Postak, ASi Baltlink autojuht
Eesti teed, mis on põhjalikult remonditud, on tehtud suhteliselt hästi. Ülejäänud on kehvas seisus. Euroopa riikidest on parimad kiirteed Prantsusmaal ja Saksamaal. Teede kvaliteet mõjutab otseselt ka meie töö kvaliteeti. Halbadel teedel kipuvad kaubad veokis liikuma ja vajavad täiendavat kinnitamist. Samuti mõjuvad halvad teeolud keskmisele kiirusele, vähendades omakorda päevast läbisõitu ja pikendades kaupade kohaletoimetamise aega.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. May 2008, 07:58
Otsi:

Ava täpsem otsing