Euroopa Komisjon kriminaale täis?

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 27. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Komisjon kriminaale täis?
Teema on tuline ja kütab kirgi - jäänud on napid nädalad päevani, mil Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas käivitab komisjonis lobitöö tegijate registri. "Alles siin vaidlesin ja tuleval nädalal tulevad jälle," rehmab Kallas. "Uskumatu, et olen selle üle juba kolm aastat vaielnud!"
Jaanilaupäeval käivituv register hakkab puudutama ka komisjoni töötajaid, kui nad ükskord ametist lahkuvad.
Hiljuti näiteks tegi Gazprom tööpakkumise Euroopa Komisjoni endisele presidendile Romano Prodile, keda kutsuti Lõuna-Euroopat varustava gaasijuhtme projekti juhtima. Prodi keeldus.
"Mina näiteks ei võiks aasta jooksul pärast komisjonist lahkumist tööle minna kinnisvarafirmasse, kuna vastutan komisjoni ehituspoliitika eest," näitlikustab Kallas enda peal sisekorrareegleid. "Näen seal selget huvide konflikti."
Kallase sõnul ei ole komisjonist lahkumise järel siiski mingit töötamiskeeldu, kuid hea tava on, et uus töökoht huvide konflikti riski korral komisjoniga kooskõlastatakse. "Teoreetiliselt on komisjonil õigus ära võtta pensioniõigused, mis on ametnike jaoks väga oluline asi," ütleb Kallas. Seaduses aga sellist asja pole.
Ka lobistide ehk õigemini "huvisid väljendavate rühmade" registri tahab Kallas teha vabatahtliku, mida talle mitmed kriitikud ette heidavad. "Mina kohustuslikku registrit ei tee, see ei ole nõiajaht!" jääb Kallas endale kindlaks.
Lobitegevus on Brüsselis väga mõjukas omaette tööstusharu - institutsioone piirab hinnanguliselt üle 15 000 lobistaja, kuid "see ei ole mingi saatanast pärit asi, mis kahjustab hirmsasti Euroopa Liitu," ütleb Kallas. Palju kasutatakse nn lobistajaid ELi seadusloomes ka ekspertide rollis.
Kallas usub, et piisab, kui registris on firmade nimed ja orienteeruvad summad, palju klientide huvide esindamisest tulu on saadud. Või siis tuleb määratleda, kuidas summad proportsionaalselt suuremate klientide vahel jagunevad.
"Kui minu juurde tuleb Burson Marsteller (PR-firma - toim), siis tuleb minu juurde Burson Marsteller. Ei oma tähtsust, kas tuleb Jüri, Jaan või John," ütleb Kallas. Absurdne oleks firma sajad töötajad üles lugeda ja uurida, kas mõni neist on ELi ametnikuna töötanud.
Kallas usub, et kui lobimaastiku osapooled võtavad uut registrit ühisprojektina, mitte sunnina, siis osaletakse seal ka meelsamini.
Nimeliselt registreerib oma lobitegijad praegu näiteks Euroopa Parlament, mis edaspidi plaanib oma registri komisjoni omaga liita.
Kas ka temast endast saab praeguse komisjoni ametiaja lõppedes eksametnik, Kallas praegu veel spekuleerida ei taha. "Never say never. Komisjonis töötamine on ka väga põnev," märgib ta.
Hetkel kuum