Hea tõstuk vähendab firmas tööliste arvu

Artikkel

- Uudised
- Fred Märtsoo
- 27. mai 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hea tõstuk vähendab firmas tööliste arvu
Tõstuki hankimisel on vaja kõigepealt selgeks teha, milleks seda kasutama hakatakse ja milliseid operatsioone on võimalik teha kiiremini või efektiivsemalt. Traditsioonilistes tõstukite kasutuskohtades - ladudes, tootmises jm - on üldjuhul teada, milliseid töid tõstuki abil paremini saab teha. Kuid ka seal on vahel võimalik uut tüüpi tõstuki või lisaseadme abil märgatavat efekti saavutada.
Väga oluline on tõstuki töökoormus. On kohti, kus tõstukid töötavad mitmes vahetuses ja pidevalt, samas võib vajadus olla ka ainult ühe koorma laadimine nädalas ja üksikute aluste tõstmine päeva jooksul. Ka sellistes kohtades tasub tõstuk üldjuhul ennast ära operatsioonide lihtsustumise ja kasvanud ohutuse ning ergonoomika tõttu. Tänapäeval peaks inimjõul raskuste teisaldamine olema viidud miinimumini.
Töökoormusest tuleneb otseselt ka tõstuki valik. Pideval töötamisel tuleb kindlasti kasutada uusi tõstukeid ja neid kolme kuni nelja aasta järel vahetada. Sama koormuse jätkudes suureneb oluliselt riketest tingitud seisuaeg.
Väikese koormuse puhul tasub kindlasti kaaluda kasutatud tõstuki hankimist. Väikese koormuse tõttu ei teki ka rikkeid eriti tihti ja nende parandamiseks jääb piisavalt aega.
Tõstukite efektiivne eluiga on 10-15 aastat. Eluiga sõltub tõstuki tüübist. Teatud tõstukite puhul on eluiga näiteks vaid 3-5 aastat, kuid kindlasti kohtab ka Eestis 20-30 aasta vanuseid tõstukeid, mis siiski veel edukalt oma ülesandeid täidavad. Samas on nende käigushoidmine seotud suurte raskustega, kuna teatud varuosi peab tõepoolest lausa põlve otsas ise valmis tegema.
Kuna nii uute kui ka kasutatud tõstukite pakkujaid on Eestis piisavalt ja ka kohapeal müüdavate kasutatud tõstukite valik on korralik, ei ole enam otstarbekas ise püüda kuskilt teisest riigist üliodavalt tõstukit hankida.
Transpordikulu sööb ära hinnaeelise ja tehniline seisukord võib osutuda eeldatust oluliselt halvemaks.
Euroopas on väga palju kasutatud tõstukite pakkujaid, kuid samas hea ostuna näiv 3000-4000eurone tõstuk on üldjuhul peaaegu taastamiskõlbmatus seisukorras, hoolimata pildil näha olevast korralikust välimusest.
Konkreetse tõstuki mudeli valimiseks on oluline müüjale kirjeldada, mida ja kui palju tõstuk peab hakkama tõstma või liigutama. Tõstukeid kasutatakse väga palju ka ettevõttesisesel transpordil. Enamik müüjaid on valmis saatma ka oma esindaja kohapeale, et selgeks teha, millised on töötingimused ja täpsed operatsioonid, mida soetatava tõstukiga soovitakse teha. Selle järgi pakutakse sobivaim variant.
Samuti on tõstukite laia kasutuse tõttu võimalik müüjatel oma kogemustele tuginedes pakkuda välja lahendusi, mida kasutatakse teistes tööstusharudes ja mis võivad anda parema tulemuse kui senikasutatud lahendused.
Selline erinevate tegevusalade kogemuste kasutamine võib anda vahel üllatavalt häid tulemusi - näiteks mitme aluse korraga tõstmine, lisaseadmete kasutamine jne.
Kuna tõstukid on suhteliselt kallid seadmed, siis on oluline ka sobiva finantseerimisskeemi leidmine. Nagu ikka, on kõige odavam ja lihtsam tõstuk välja osta ning kasutada seda kuni tema eluea lõpuni. Tegevuse ja keskkonna muutumise tõttu võib aga tekkida vajadus tõstukeid vahetada. Siis võib tõstuki müümine olla suhteliselt keeruline.
Mida universaalsem tõstuk, seda likviidsem on see ka järelturul. Samas on ka nii spetsiifilisi tõstukeid, et nendel järelturu väärtus sama hästi kui puudub.
Hea likviidsuse tõttu on tõstuki ostmist võimalik finantseerida enamiku suuremate liisingfirmade kaudu, kasutades tavapäraseid kapitali- või kasutusrendi skeeme. Lisaks on võimalik tõstukeid ka rentida. Selle juures tasub aga väga täpselt jälgida, mida rendihind tegelikult sisaldab.
Lihtsama variandi puhul saab rendimakse eest õiguse tõstukit kasutada, kõik hooldus- ja remondikulud tuleb tasuda täiendavalt ning alati ei ole kindel seegi, kas tõstuk on ka kindlustatud. Kuigi rentimine tundub esmapilgul hea ja odav, on siin palju peidetud riske, mis võivad selle väga kahjulikuks muuta.
Samas on olemas turul ka toode - täisteenusliising või täishooldusrent - kus rendimakses sisalduvad juba kõik prognoositavad kulud: tõstuki rent, kindlustus ja korraline hooldus. Lisatasu tuleb maksta ainult valest kasutamisest või lõhkumisest tingitud remontide eest.
Praeguse kõrge inflatsiooni eest on end võimalik väga efektiivselt kaitsta, kasutades täishooldusrendi skeemi. Tehes nüüd lepingu viieks aastaks, on võimalik saada fikseeritud kuumakse eest tõstukit kasutada kogu rendiperioodi jooksul, sõltumata sellest, milline parajasti on inflatsiooni tase.
Lisateenusteta rendihind võib esmapilgul tunduda küll soodsam, aga vaadates ette veidi pikemalt, on täishooldusrendi kasutamisel oluliselt suurem efekt. See võimaldab täielikult maandada inflatsiooniriski ja pika perioodi peale kulusid täpselt planeerida.
Eesmärgiga vähendada tõstukite kasutamise kulusid, tuleb tihti ette olukordi, kus püütakse võimalikult palju vähendada tõstukite hooldamist ja tegeleda ainult rikete kõrvaldamisega.
Samas tuleb tegelikult regulaarse hoolduse kasutamine kokkuvõttes odavam, kuna tõstuk on pidevalt töökorras ja korraliku ennetava hoolduse puhul rikkeid peaaegu ei tekigi.
Siiani on üldjuhul kasutatud hooldusvahemiku määramisel tõstuki töötundide arvu ja kõik tootjad on püüdnud hooldusvälpa võimalikult pikaks venitada. Samas on Eesti kogemus näidanud, et kõige otstarbekam on tõstukite hooldust teha kindla ajavahemiku järel, mille pikkus on tavaliselt 1-3 kuud, sõltuvalt töökoormusest. Sellise variandi puhul on tõstuk pidevalt üle vaadatud, vajalikud kohad määritud ja, mis väga oluline, ka puhastatud.
Hetkel kuum