Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Jüri Tamm: tupikriigi staatusest on väljapääs

Jaana Pikalev 28. mai 2008, 00:00

Millise pildi andis uuring Eesti transiidi ja logistika olukorrast?

Uuringu tulemus näitab, et tupikriigi staatusest on väljapääs, eelkõige investeeringute kaudu infrastruktuuri- ja logistikaalastesse tehnoloogiatesse. Rahvusvahelise koostöö laiendamise kaudu ja transiidiäri veelgi suurema rahvusvahelistumise abil.

Milliseid infrastruktuuri investeeringuid tuleb teha?

Investeeringud peaks jagunema kiireloomulisteks ja pikema perspektiiviga, ehk eeldusi loovateks. Kiireloomuliste investeeringute all mõtlen ma näiteks Narva piiriületusega seonduvate probleemide lahendamist: autoparkla, elektrooniline järjekorra broneerimise süsteem. Moodsad juurdepääsuteed ja ristmikud Tallinna, Muuga, Sillamäe ja Paldiski sadamatele, Tallinna lennuväljale.

Eeldusi loovate investeeringute all mõtlen ma eelkõige panustamist suurematesse rahvusvahelistesse koostööprojektidesse. Otse loomulikult on positiivne sõnum Tallinna Sadama otsus konteinerterminali esimese etapi ehitamise osas.

Tallinna lennuväljal on hüppeliselt suurenenud nõudlus cargo-lennukite teenindamise osas.

Targa tegutsemise korral on võimalik osaliselt taastada kaubavood ka puistkaupade ja vedelainete lõikes. Nende kaubaliikide osas on investeeringud tehtud ja tegevused ning suhted vajavad vaid üles soojendamist.

Euroopa Liidu kaasabil oleks vaja saavutada lahendused, mis võimaldaksid muuta Narva piiripunkti kõige moodsamaks meie regioonis. Uus sild, uued ümbersõidud jm. Peterburi regioonile kõige lähemal asuv ja kõige moodsamalt varustatud piiriületuspunkt oleks märgusõna, mis köidaks maailma logistikute tähelepanu.

"Me teeme kõike väga hästi ja heade hindadega, v.a idasuunal" on tupikmõtlemisega riigi tunnusmärk. Transiit, see on logistika. Logistika aga tähendab lahenduste leidmist.

Millised investeeringud ja millesse? Mina lisaksin sellise küsimuse asetuse juurde ehk veelgi olulisema küsimuse, kuidas? Portugalis ehitati vägagi tänapäevane infrastruktuur, asutades selleks maantee-ehitusega tegeleva riigiettevõtte. Arvan, et ka meil on vaja taastada riigi kui majandusveduri funktsioonid. Põhjusi on mitu, esiteks on meie turg suhteliselt väike ja näiteks ehitushinnad põhjendamatult kõrged. Nii saaksime soodsamalt. Riigil on kergem kapitali kaasata. Kui olulisemad (kiireloomulisemad) investeeringud infrastruktuuri on tehtud, siis võib ettevõtte erastada.

Loetud kiireloomulisemate eesmärkide hulka võiks paigutada ka Tallinna-Tartu maantee ajakohastamise. Kui me räägime riigi võimalustest majandust elavdada, siis võti peitub just infrastruktuuri (ja energeetikaalaste) projektide arendamises.

Kas logistikatehnoloogiatesse peaksid investeerima riik või ettevõtted?

Riik võiks alustada enda Läänemere laevastiku loomisest, sest konteinervedudel on kasvav turg. Euroopa Liit on alustanud kaupade jõuga ümbersuunamise poliitikat megasadamatest väiksemate suunas, nähes selles olulist võimalust regionaalse majanduspoliitika arendamisel. Samuti oleks vaja mõtiskleda lahenduste osas praamide leidmiseks, mis veaksid üle lahe kaubaronge.

Oluline on, et riik ei dubleeriks ettevõtjaid ja vastupidi. Selleks on vaja riiklikku transiidi arengukava. Olen veendunud, et logistikaalaste tehnoloogiate arendamise osas on võimalik rohkem kaasata Eesti teaduspotentsiaali. Kui planeeriksime oma investeeringuid pikemalt, leiduks kindlasti kohalikke tööstusettevõtteid, kes kohapeal

sadamakraanad, laevad ja muud tehnilised lahendused toodaks ning teostaks. Peame hakkama mõtlema ja tegutsema pikema perspektiiviga. Selles peitub sünergia ja efektiivsus.

Mida riik saab teha, et olukorda muuta?

Riigis valitsev tupikmõtlemine peab asenduma avatud majanduspoliitika olemuse sisulise mõistmisega. Euroopa Liidu ühtse välispoliitika ja Lissaboni leppe sisulise rakendumise tulemusena peab Eesti välisministeerium muutuma välismajandusministeeriumiks. Ressurssi peaks jätkuma. Mõistust samuti. Mingis ulatuses on vaja reformi.

Millist reformi peate silmas?

Reform välisministeeriumi töös ja mõttelaadis. Välisministeerium peab muutuma Eesti majandushuvide esindajaks. Majandushuvid on eelkõige ka poliitilised huvid. Lissaboni leppe rakendumine peaks Euroopa Liidu liikmesriikidele andma ühise välispoliitika kujundamise ja elluviimise võimaluse. See tähendaks meie diplomaatide töökoormuse olulist vähenemist ja uutele tegevustele ning töökorralduslikele alustele ümberorienteerumist.

Hiina turg, Aasia turg! Praegu töötab Shanghais üks Eesti majandushuvisid esindav inimene. Otse loomulikult on siin välisministeeriumil palju suuremad võimalused kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, kuid kas ka oskused? Soomlastel on sealkandis sadadest inimestest koosnevad meeskonnad.

Uuringus väidetakse, et lähitulevikus ei ole Hiina kaubakonteinerite toimetamine raudteega Eestist Venemaale sama hästi kui võimalik. Mis oleks vaja teha, et kaubakonteinerite toimetamine raudteega Eestist Venemaale saaks võimalikuks?

Mida tähendab lähitulevik? Ma arvan, et uuringu autorid on võtnud seiskoha juhul, kui äriplaanis toodud kogumaht osutub reaalsuseks. Otse loomulikult on vaja suurendada läbilaskevõimet raudteel ja piiripunktides. Praegu on murelaps Narva, Luhamaal peaks aga juba nüüd potentsiaali varuks olema.

Me ei saavuta kunagi ideaalse valmisoleku seisundit, see on protsess, mida on vaja ennetavalt ellu viia. Minu arust võib Eestis valitsevat mõtteviisi illustreerida Mehhiko vanasõnaga, et täis kõhuga linnule tunduvad kärbsed kibedad. Just nii see on, sest Euroopa Liidu struktuurfondidest pumbatavad rahad on süvendanud hoolimatust ja mõttekrampe. Usun, et poliitilisi erimeelsusi või trotsi on võimalik parandada. Kuid üks suuremaid murelapsi saab tõenäoliselt olema hoopis vagunipark, mitte Venemaa tahtmised või nende raudtee läbilaskevõime. Miljonite konteinerite vedamiseks peab jätkuma vaguneid ning nende liikumine peaks olema efektiivselt rentaabel.

Kas jagate peaministri arvamust, et transiit on Eesti jaoks vähe tähtis majandusharu?

Arvan, et peaministri seisukohta (mõtet) on valesti tõlgendatud. Peaminister väitis kindlasti, et Eesti majandus võib saada hakkama ka transiidita. Omalt poolt lisan, et iga majandusharu on riigile oluline. Eriti need, mis on toiminud ja sisse töötatud, kus on kogemus ja mis sisaldab kõikide maailma ekspertide arvates arengupotentsiaali. Transiit on just selline valdkond, sest kaupade, inimeste ja teenuste liikumine üha kasvab. Ma ei näe põhjust, miks looduse kingitud riigi geopoliitiliselt soodsast asendist niisama lihtsalt loobuda.

Eesti ühiskonnas valitseb negatiivne suhtumine võõrtööjõu riiki lubamise osas. Transiit on majandussektor, mis nii praegu kui ka perspektiivis ei vaja suurt inimressurssi (seda targa organiseerimise ja moodsate tehniliste lahenduste korral), seega peaks majandusharu ka rahva ootuste konteksti sobima. Eestlane pole hea teenindaja, mis aga ei tähenda, et ta hea operaator ei võiks olla.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing