Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Muutused transiidis panid uusi lahendusi otsima

Roger Allas 28. mai 2008, 00:00

Transestonia läbiv joon oli kaubamahtude vähenemine, transiidiäri kokkukuivamine ja vaade tulevikku. Fakt, et Venemaa on alustanud Läänemere ääres oma uute sadamate väljaehitamist, eesmärgiga vähendada eksporti Eesti ja Balti riikidest, oli teada juba aastast 2000. Kuigi avalikkus on süüdistanud transiidimahtude vähenemises pronksiöö sündmusi, siis tegelikud põhjused peituvad riigiisade transiidi arendamise tegemata jätmises. Transiidimahtude vähenemine Venemaa suunal olukorras, kus naftatransiit moodustas enam kui 90% Eesti transiidiärist, oli ainult aja küsimus, mida kiirendasid aprillirahutused. Raudteel on veomahud vähenenud 40%.

"Peamine suhete halvenemise põhjus on vaenulik retoorika. Selline suhtumine on kasulik ainult Venemaa radikaalidele. Poolakad ja leedukad on juba loobunud halvustavast käitumisest. Eestlased peavad õppima ära diplomaatia. Siis hakkab uuesti elama ka transiit - kõik eeldused selleks on olemas," olid Eesti Teaduste Akadeemia akadeemiku Mihhail Bronðteini sõnad.

Eesti on olnud liigselt sõltuvuses naftaveost. Transiidist loobumine on kaasa toonud hinnanguliselt 6-7 miljardit krooni kahju aastas. Sama suur on praegu hinnanguliselt Eesti riigi eelarve puudujääk. Tähelepanu tuleb aga juhtida majanduskasvu võimalustele tulevikus.

Eesti transiidiäri tulevik on segane. Aasta-aastalt on konteinervedude maht Euroopasse kasvanud 13-14%. Rahvusvahelises kaubanduses oodatakse aastaks 2020 meretranspordi kolmekordistumist 2005. aasta tasemelt. Euroopa kiireimini arenevaid piirkondi on Läänemere regioon ning juba praegu ei ole piisavalt sadamavõimsusi pakkuda. Tallinna Sadam ja Sillamäe Sadam on võtnud vastu otsuse investeerida miljardeid kroone konteineriterminalide väljaehitamiseks. Sillamäele valmib 2009. aasta lõpuks konteinerterminal 800 000 TEU jaoks.

Eesti transiidil on olemas kõik eeldused arenguks ja Läänemere sõlmpunkti tekkeks. OÜ GreenCarrier partner Raido Rebane ütles oma ettekandes: "Me oleme koopia Hongkongist - meil on meri, meil on haridus, meil on teave, meil on suur naaber." Küsimus on, mida me teeme valesti Eestis, et me ei oska ennast turundada? Olulisi põhjuseid on kolm. Esiteks ei soosi Eesti praegune valitsuse poliitika transiidi arengut. Valitsus ei mõista meie eeliseid konkurentide ees Läänemerel ning puudub teadmine, et transiit ei ole eraldiseisev majandusharu, vaid see on osa riiklikust majandussüsteemist, mille toodang on logistikateenuste eksport. Seetõttu ei ole aktiivse suhtluse omamine Venemaaga ka piisava tähtsusega. Teiseks, praegu ei ole meie sadamate läbilaskevõime piisav, et püsida Läänemerel konkurentsis. Venemaa arendab oma sadamaid ja Kotkasse on ehitamisel 800 000 TEU konteinerterminal. Positiivse uudisena mõjuvad siinkohal Tallinna Sadama otsus ehitada välja Muuga konteinerterminal.

Kolmandaks on Eesti majanduse areng olnud viimase viieteistkümne aasta jooksul väga kiire ning elatud on ainult praeguses ajas, mõtlemata tuleviku peale. Globaalses mõistes, tehes äri näiteks Hiinaga, tuleb aga mõelda 4-5 aastat ette, alles siis hakkavad praegused mõtted ja ettevalmistused tulemusi andma.

Transiidikomisjoni sekretär Heldur Vaher tutvustas ettekandes hetkeolukorrale lisaks riigi tegevuskava transiidi arendamisel ja konkurentsivõime tõstmisel. Meeldiva sõnumina on paljude tegevuste hulgas kirjas riikidevahelise majandus- ja veondusalaste suhete parandamine, eeskätt Venemaa osas.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas keskendus võimalustele, kuidas kaasa aidata transiidi arengule. Ta tähtsustas riigi rolli transiidipoliitika arendamisel, suhete ülesehitamisel naaberriikidega ja erinevate lülide omavahelise koostöö arendamisel.

Positiivse noodiga alustas ka päeva avakõne pidanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: "Transiidisektor on riigile oluline, sest see sektor toodab umbes kümnendiku SKPst, tagab tuhandetele inimestele tööhõive, tasakaalustab riigi väliskaubandusbilanssi ja täidab maksutuluga riigikassat."

Värvika esinemise pidas Spacecomi juhatuse esimees Oleg Ossinovski teemal "Raudtee kaubaveotariifide olukord Eestis". Ta avaldades pahameelt Eesti Raudtee tariifide poliitika üle. Spacecom on nüüdseks lõpetanud tegevuse raudteevedudes.

Eesti Raudtee esindaja pidas ettekande konteinervedude arengust, keemiakaupade transiidist ja Eesti-Vene piiriületusega seonduvatest kitsaskohtadest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing