Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paber pole laos vajalik
Traditsioonilises laolahenduses korjab komplekteerija kaupu neile viitava paberi alusel - redigeerides seda vastavalt ülesande täitmise kulgemisele. Tänapäevases laokeskkonnas on see aga eilne päev. Põhjus on lihtne. Tööjõukulud kasvavad, aga paberi-pliiatsiga laoarvestuse pidamine ning kaupade komplekteerimine on aega ning ressurssi nõudev tegevus. Ühel päeval - kui mitte juba täna - on selline lao toimimine ettevõtte jätkusuutlikkuse seisukohalt küsitav.
Õnneks on järjest rohkem neid kliente, kes ei alusta laohoonete rajamist ehitusliku lahenduse tellimisega, et siis valmisehitatud ruumidesse kuidagi ka riiulid sisse paigutada. Samuti on järjest rohkem huvi tuntud spetsiaalse laohaldustarkvara kasutamise vastu. Kiiresti muutuv olukord nii tööjõuturul kui ka tehnika ja tehnoloogiate areng julgustavad avatumalt mõtlema.
Paberivaba ladu eeldab laohaldustarkvara kasutamist. Parimal juhul on tegu tarkvaralahendusega, mida on võimalik süvatasandil modifitseerida - seda ikka selleks, et konkreetses laos toimuvad protsessid saaks infosüsteemis võimalikult täpselt modelleeritud. Töötaja, kes kauba lattu vastu võtab, varustab selle etiketiga, milleks tal on kasutada mobiilne etiketiprinter ning etiketil oleva infosüsteemi sisselugemiseks ribakoodiskanner. Kaupade komplekteerijate kasutuses on tarkvaraga integreeritud online-pihuarvutid. Samast põhimõttest lähtuv muutuste reaalajas jälgimine ja sellest tulenev analüüs ning kiire reageerimine on saanud tegutsemisstandardiks.
Kasutada on võimalik ka häälkäsklustel põhinevat süsteemi, kus pihuarvuti või MP3-mängija sarnase seadmega on kaasas kõrvaklapid. Laosolevatel riiulitel on aadressid ning kõik tooted on markeeritud - varustatud ribakoodi, 2D või raadiosidemärgisega. Viimased kaks on võimelised talletama kogu tuvastatava tootega seotud informatsiooni. Uut tüüpi kauba esmakordsel ladustamisel konkreetsele riiulile seob laotöötaja selle valitud riiulikoha aadressiga. Kuna infosüsteemis on märgitud ka kauba asukoht ehk n-ö riiuli aadress, on arvutiprogrammis võimalik kauba komplekteerijale luua optimaalne noppejärjekord ja see talle kas pihuarvutisse või häälkäsklustena edastada.
Sedasi on komplekteerija võimeline täitma korraga mitut tellimust, reageerides infosüsteemi poolt talle edastatud dünaamiliselt muutuvatele või täienevatele komplekteerimisjuhistele.
Komplekteerija leiab kauba ja registreerib selle käsiterminali või mõne teise tuvastusseadmega. Tellimuste täitmise kulgu on sealjuures võimalik jälgida kõikidel töötajatel, kes on süsteemi ühendatud. Kuna andmed edastatakse infosüsteemi kauba komplekteerimise hetkel, saab kaupade saatelehe kliendile saata kohe, kui on leitud viimane soovitud artikkel. Andmete vahetus kliendi ja tarnija vahel toimub andmebaasist andmebaasi, mitte paberil. Vastutusahela järjepidevuse hoidmiseks tuleks kasutada digitaalset allkirja. Lihtne on see juhul, kui ettevõtted kasutavad sama tootja tarkvara. Kuid ka erinevate tarkvaralahenduste korral on vajaliku kommunikatsioonikanali loomine spetsialistide abil täiesti võimalik.
Paberivaba lao on endale eesmärgiks seadnud ettevõtted, kus on kasutusele võetud aadressipõhine kaubapaigutus ning realiseeritud selle tarkvaraline rakendus.
Autor: Ilmar Metsma