Valed kohtudokumentidega

Natalja Nikolajeva 28. mai 2008, 00:00

Esko Passila väidab, et EÜ määrus nr 1348/2000 1) annab kõigile ELi kodanikele õiguse kohtuprotsessiks kõigis ELi riikides oma emakeeles ning ka kõik teated kohtuasjadest esitatakse vastuvõtja emakeeles; 2) kohtudokumendid tuleb esitada ametlikke kanaleid pidi, mitte posti teel. Mõlemad väited on valed.

1. Kõnealune määrus ei reguleeri kuidagi liikmesriigi kohtupidamise keelt, vaid loob ühtse korra, mille alusel antakse edasi tsiviil- ja kaubandusasjade menetlusdokumente teises liikmesriigis. Määruse reguleerimisalast jäävad välja näiteks kriminaal- ja haldusasjad ning juhtumid, mille puhul dokumente antakse kätte ühe liikmesriigi piires. Määrus käsitleb üksnes piiriülest kättetoimetamist. Sel juhul peab dokument olema kas adressaatliikmesriigi ametlikus keeles või lähteliikmesriigi keeles tingimusel, et adressaat sellest aru saab. Vastasel juhul ei pea adressaat dokumente vastu võtma.

Määrus korraldab ainult tsiviil- ja kaubandusasjade menetlusdokumentide liikumist üle piiri. See, kuidas dokumente vastu võttev asutus dokumentide edastamise korraldab ja mis keeles antakse selgitused keeldumisõiguse kohta, sõltub juba selle liikmesriigi õigusest. Eestis tehakse seda eesti keeles, sest Eesti riigi- ja kohtumenetluse keel on seaduse järgi eesti keel. Õigusemõistmise mõistetavuse tagamiseks on kõigis kohtumenetlustes võimalik kasutada tõlgi abi.

2. Määruse artikkel 14 ütleb, et igal liikmesriigil on õigus saata kohtudokumendid postiga otse teises liikmesriigis elavale isikule. Euroopa Kohus on oma lahendites selgitanud, et see kättetoimetamisviis ei ole vähemväärtuslik kui edastavate ja vastuvõtvate riigiasutuste kaudu. Seejuures on kohus siiski otsustanud, et dokumenti posti teel edastades peab olema sellele lisatud ka tõlge.

Liikmesriigid võivad täpsustada postiga saatmise tingimusi. Eesti on deklareerinud, et aktsepteerib kohtudokumentide kätteandmist posti teel tingimusel, et a) dokument antakse kätte allkirja vastu teatisel, millele märgitakse dokumendi kätteandmise aeg; b) dokument on koostatud eesti keeles või tõlgitud eesti keelde või koostatud edastava liikmesriigi ametlikus keeles, millest adressaat aru saab.

Tähtsam asjaolu ongi see, et adressaat peab aru saama, et tegu on kohtudokumentidega, mille vastuvõtmisega võivad kaasneda menetluslikud tagajärjed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:34
Otsi:

Ava täpsem otsing