Veofirmad lõikavad kasu ahjukütuse kasutamisest

1998. aasta juunis üritas valitsus määrusega saavutada kontrolli ahjukütuse kasutamise üle. Toona polnud riigi kaotuse pealt raha võitnud autovedajatel ja nende klientidel kulude kasvamist vaja aga karta, sest riik ei suutnud kontrollimist korraldavale määrusele vaatamata ahjukütuse kasutamist jälgida. Sellega oldi ka arvestatud, sest riigieelarve seaduseelnõu järgi prognoositi 1997. aastal 305 000 tonni diislikütuse tarbimist, 1998. aastaks vaid 131 000 tonni diislikütuse tarbimist. Seevastu numbrid ahjukütuse kasutamise kohta kütteperioodil 1996. aastal 21 000 tonni ning prognoos 1998. aastaks juba 105 tonni tarbimist kõnelevad enda eest. Arvestades, et diislikütusega veokite arv iga aasta kasvab.

Probleemi ärahoidmiseks puudusid politseil aga kontrollimiseks vajalikud seadmed. Lootust siiski oli, sest Põhjamaades tegeleti juba aastaid kütuse kontrollimisega ning vajalikud seadmed olid olemas. Tollitöötajad pidid seaduse kohaselt kontrollima ka Eestist väljuvate masinate kütust, kuid seda ei tehtud.

Politseiametist kinnitati, et kontrollimiseks vajalikud kütusepumbad muretsetakse veel samal aastal ja autosid hakatakse maanteedel kontrollima.

Kümme aastat tagasi võitis seega veofirma ahjukütuse kasutamisega iga auto pealt, mis sõitis näiteks Saksamaa ja Eesti vahet ja tegi aastast 25 reisi, aastas kokku ligi 18 000 krooni. See omakorda võimaldas firmal teha klientidele ligi 5% odavama pakkumise või kirjutada võidetav raha oma kasumisse.

Aasta-aastalt on erimärgistatud kütuse ebaseaduslik kasutamine sõidukites vähenenud. Nüüd aastaid hiljem kinnitab maksu- ja tolliameti tollikontrolliosakonna juhataja Urmas Järg, et kütusekontroll maanteedel on maksu- ja tolliameti liikuvate rühmade igapäevane ülesanne. Samuti on töötajatel vajalik väljaõpe ning rühmad on varustatud vajalike seadmetega: pumbad, erimärgistuse kiirtestid, väävlimääramine. Vajadusel läbivad maanteel sõidukitest võetud proovid ka laboratoorse analüüsi.

"2007. aastal sooritas tollikontroll 12 281 kontrolli maanteedel, mille käigus avastati 230 rikkumist," teatab Järg. Ta lisab, et kontrollide tabavuseks teeb see ligi 2%, mida loetaksegi erimärgistatud kütuse ebaseadusliku kasutamise osakaaluks sõidukites. Kontrollitõhususe näitajaks on tabav ka võrdlus 5-6 aasta taguse perioodiga, mil see protsent oli ligi 14. Jääb oodata statistikat, kas kallinev aktsiis ja kütus meelitavad taas libakütust tarbima.