Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kristjan Tamla: pensionivaradega on kõik korras

28. mai 2008, 13:34

Viimasel ajal on palju räägitud pensioni
teise samba fondide valitsejatest. Meedia väitel võetakse liiga suuri tasusid
ning tehakse riskantseid investeeringuid, räägib Kristjan Tamla Hansapanga
kodulehel.

Järgneb Tamla jutt.

Globaalsed finantsturud on eelmise suve keskpaigast märgatavalt langenud ning seetõttu on kannatanud ka pensionifondide tootlus. Kui mures peaks selle pärast olema?

Esimese asjana tuleks meeles pidada, et pensioni kogumine on pikaajaline protsess. Eelmisel suvel alanud globaalne krediidikriis on paratamatult finantsturgudele ja seeläbi ka pensionifondi tootlusele mõju avaldanud.

Pensionifondide peamine eesmärk on pikaajaline ja võimalikult stabiilne raha kasvatamine. Majandustsükklitest tulenev turgude liikumine on võrreldes pensioni kogumise perioodiga lühiajaline. Turgude languse korral teenitakse üldiselt kasumit ainult riskantsete investeeringutega. Konservatiivse investeerimis-strateegiaga pensionifondid on turgude liikumisega märgatavalt rohkem sünkroonis. Ajaloolistele andmetele tuginedes on turud pikas perspektiivis tõusnud. Samuti on Eesti pensionifondid igati ilusat tootlust näidanud – näiteks on Hansa K3 fondi tootlus alates selle loomisest olnud 8,5% aasta baasil. Seega pole pensionikogujatel põhjust muretseda oma vanaduspõlveks säästetud raha pärast.

Pensionifondid investeerivad osa raha aktsiatesse ja osa raha võlakirjadesse. Mis loogika on sellise jaotuse taga?

Peamine mõte seisneb varade hajutamises. Praegune turuolukord ilmestab väga hästi hajutamise vajalikkust – võlakirjad kompenseerivad osaliselt langevate aktsiaturgude mõju. Märtsiks olid peamised arenenud turgude liikumist kajastavad indeksid oma tipust langenud üle 20%, arenevad turud veelgi rohkem. Pensionifondide vara väärtus langes seevastu oluliselt vähem. Enamasti avaldab aktsiaturgude liikumine fondi osaku väärtusele märgatavalt suuremat mõju kui võlakirjade intressimäärad või halvimal juhul võlakirjade mahakandmine.

Mida täpsemalt kujutavad endast riskantsed võlakirjad, millest meedia räägib? Miks Hansa Pensionifondid nendesse investeerivad ja kuidas see klientide varale mõjub?

Võlakirju jagatakse neile antava reitingu järgi. Kõige turvalisemaks peetakse arenenud riikide võlakirju, mis pakuvad aga väga väikest tootlust. Näiteks peetakse Kreeka valitsuse võlakirjade tagasimakse tõenäosuseks 99,997%. Riskantsemad võlakirjad on enamasti ettevõtete poolt väljastatud ning pakuvad kõrget tootlust. Valdav enamus Baltikumi ettevõtete võlakirju kuulub niinimetatud riskantsete hulka kuna globaalses kontekstis on ettevõtted väikesed ning neile pole reitinguagentuuride poolt lihtsalt reitingut omastatud.

Investeeringute hajutamisel jälgitakse erinevate instrumentide riski ja tulu suhet. Praeguses turuolukorras pakuvad paljud võlakirjad piisavalt head tootlikust, mis kompenseerib võetava riski. Samas tuleb investeerimismaailmas arvestada, et üksiku investeeringu puhul esineb alati risk, et see võib mingi perioodi jooksul või kokkuvõttes kahjumit teenida.

Tõepoolest, seoses Eesti majanduskliima jahtumisega on mitmete ettevõtete finantspositsioonid nõrgenenud. See on loomulik kaasnähtus majanduse tsüklilisusele - näiteks on riskantsemate ettevõtete keskmine võlakohustuste rikkumine Euroopas jäänud viimasel kümnendil ca 4% kanti aastas. Oluline on aga see, et seda olukorda tunnistatakse, hoolikalt jälgitakse ning ettevõtetele antavat hinnangut ja võlakirja makstavat intressi vastavalt kohendatakse.

Meedias esitatud väited riskantsetest investeeringutest on ülepaisutatud - eestlaste pensioniraha ei ole kuhugile kadunud. Peamiselt sattusid meedia huvitorbiiti TR Majade võlakirjad, mida on ka Hansa Pensionifondides K2 ja K3. K1 fondis ega V-fondides nimetatud võlakirju ei ole. Võlakirja investeeringute maht on K2 fondis 0,3% ning K3 fondis 0,2% kogumahust. Seega on nimetatud protsendid maksimum, mille võrra võib fondi osaku väärtus võlakirjade mahakandmise puhul muutuda.

Lisaks on pensionifondi ostetud mõningal määral kinnisvara- ja ehitussektoriga seotud ettevõtete võlakirju, mida on K2 fondis 2% ning K3 fondis 1,2%. Käesolevale infole tuginedes pole põhjust eeldada, et antud võlakirjad maha tuleks kanda.

Vastuargumendiks meedia arvamusele, et Hansa Pensionifondid teevad võlakirja-investeeringuid hoolimatult, võib välja tuua fakti, et Hansa pensionifond K3 tunnistati üle-Euroopalisel IPE (Investment Pension Europe) konkurssil Euroopa parimaks võlakirjadesse investeerivaks fondiks. Antud konkurssil avaldati Hansa Pensionifondidele tunnustust just väga hea võlakirjastrateegia eest.

Palju pahameelt on avaldatud pensionifondide kõrgete tasude pärast. Kas praegused tasud on õigustatud?

Tasude piirmäärad on seadusega sätestatud. Hansa II samba fondidel on kehtestatud 1,5% osaku väljalaskmistasu ja 1,59% haldustasu. Poolas on näiteks haldustasu piirmääraks 0,6%, kuid osaku väljalaskmistasu võib küsida kuni 7%. Horvaatias on maksimaalsed väljalaskmis- ja haldustasud 0,8%, kuid seevastu võivad pensionifondid võtta edukustasu kuni 25% fondi tootlusest.

Kuna riigiti on tasud väga erinevad, siis ei saa neid otseselt võrrelda. Näiteks Poolas on aktsiate osakaal pensionifondides väiksem ning enamus investeeringuid tehakse piirangute tõttu siseriiklikult. Selle tõttu on ka reaalsed kulud pensionifondi haldamiseks märgatavalt väiksemad. Teiseks sõltub kulude katmine hallatavate pensionivarade mahust tulenevast mastaabiefektist. Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis on pensionivarasid kokku üle triljoni krooni, Poola haldab sellest 60% ning Eesti kõigest 1%.

Teiseks on palju räägitud pensionifondidesse teiste Hansa Investeerimisfondide ostmisest. Miks pensionifondid üldse teistesse investeerimisfondidesse investeerivad? Kas see tähendab, et klientidelt võetakse topelttasu?

Alusatada tuleks sellest, et alati pole otstarbekas otse aktsiaid osta. Hansa Pensionifondide investeerimisprotsess on keskendunud globaalsele varade jaotusele, kus üksiku aktsia asemel vaadatakse rohkem pikaajalist tõusupotentsiaali omavaid varaklasse, sektoreid või regioone. Hajutamisega välditakse ühe instrumendiga kaasnevat ettevõtte riski.

Keskmises aktsiafondis on analüüsidel põhinedes juba suur hulk aktsiaid välja valitud ning meeskond tegeleb pidevalt nende jälgimise ja vajadusel ümberpositsioneerimisega. Soovides pensionifondidesse sama laialt hajutatud aktsiaportfelli, tuleks tehingutasudelt ja haldamisele kuluvatelt ressurssidelt kogukulu tihti suurem kui fondi investeerides.

Teine väga oluline tegur on aktsiafondide spetsialiseerumine. Näiteks on Hansa Investeerimisfondide aktsiafondid maailmas suhteliselt unikaalsed. Läbi teiste fondide investeerimise pääseme märgatavalt paremini ligi erinevatele kõrgemat potentsiaali omavatele regioonidele, mis omakorda tagab pensionifondi investeeringutele parema hajutatuse.

Kolmandaks tasud: Hansa pensionifondid saavad teistesse fondidesse investeerides olulisel määral soodustusi. Näiteks enda hallatavatesse fondidesse investeerides ei pea maksma sisenemis- ega väljumistasusid. Samuti saavad Hansa Pensionifondid 50% haldustasust tagasi. Koostöölepingud on sõlmitud ka mitmete välismaiste fondihalduritega, kus jaekliendist märgatavalt väiksemaid tasusid makstakse.

Räägi natukene lähemalt, kuidas Eesti pensionisüsteem siiski toimib ja miks seda maailmas unikaalseks peetakse?

Eesti pensionisüsteemi peetakse tõesti unikaalseks ning seda tuuakse tihti eeskujuks. Pensionireform viidi läbi alles 1999. aastal - see võimaldas teiste riikide kogemustest õppida ning enda süsteemi disainimisel parimat praktikat kasutada. Eestis nagu ka ülejäänud maailmas on probleemiks elanikkonna vananemine, mis tähendab vähem laekuvat sotsiaalmaksu ja rohkem inimesi, kellele sotsiaalmaksust pensioneid makstakse. Prognooside kohaselt suudab riik lähikümnendite lõpuks tagada pensioniks kõigest 25% inimese varasemast sissetulekust.

Eesti süsteem põhineb kolmel sambal, millest esimene on riiklik, teine kohustuslik ja kolmas vabatahtlik pensionisammas. Erinevalt Lääne-Euroopast, kus pensionifondid on enamasti ettevõtte- või sektoripõhised, on Eestis peamine rõhk individuaalsel kogumisel. Inimeste jaoks seisneb suurim pluss selles, et oma pensioni suurust saab ise mõjutada.

Süsteemi suureks eeliseks on pensionifondide võimalus investeeringuid laialdaselt hajutada ning seeläbi ühe riigi majandusest tulenevat riski maandada. Eesti seadusandluse kohaselt võime investeerida kuni 50% varadest aktsiatesse, samuti on võimalus suuremas mahus välismaale investeerida. Näiteks Poolas võib aktsiatesse investeerida maksimaalselt 40% varadest ning välismaale kõigest 5%. Seega sõltub Poola inimeste pensioniraha erinevalt Eestist suuresti nende majanduse käekäigust.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. May 2008, 13:31
Otsi:

Ava täpsem otsing