Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elisa wifi-kommuun vallutab Eestit
Ettevõtte juht Jyrki Suutari unistab, et tasuta wifi leviks nii paljudes kohtades kui võimalik. "Ma ei saa lubada, et katame kogu maakera, sest wifil on teatud piirangud. Eesmärk on ikkagi jõuda sinna, kus inimesed liiguvad," seletas ta.
"Alustasime Soomes aasta tagasi, siis liikusime Rootsi, sügisel Taani. Nüüd kaasasime Eesti," seletas ta. Soomes on juba 12 000 Wippiese leviala, Rootsis 10 000, tehakse ettevalmistusi Hispaaniasse minekuks. Ka Eestis saab endale alates 21. aprillist Wippiese ruuteri tellida ja 300 wifi-seadet on juba klientide poole teel.
Suutari sõnul on Wippies parem kui lihtsalt suvaline wifi, sest see on turvaline ja pakub erinevaid lisateenuseid. "Wippiese wifi-ruuteriga saab ühendada mitu mobiilset seadet, näiteks sülearvutid, ja siis see haldab võrguprinterit ja veebikaamerat, mingeid juhtmeid ei pea ümber tõstma," selgitas ta.
Wifi-seadmed ja enamik teenuseid on tasuta. Raha hakkavad Suutari sõnul firmale sisse tooma tasulised lisateenused.
Wippiese võrkudele pääsevad nn kommuuni liikmed tasuta ligi, teised peavad ostma SMSiga pileti.
MTÜ WiFi.ee eestvedaja Veljo Haamer ütles, et Wippiese edu sõltub sellest, kas soomlased suudavad analoogse kogukonna FONi vigu vältida ja kui hea nende äritaip on, ka võib Eestis kimbutada inimeste huvipuudus.
Martin Varsavsky lõi FONi kolm aastat tagasi. FON nagu Wippieseki üritab luua kommuni, kus kõik jagavad internetti.
"Seni on tasuta wifi teistel põhimõtetel toiminud. Ettevõtjad on pannud oma wifid püsti ja kliendid maksavad näiteks "pirukate" eest. Wippies soovib koduwifisid jagada, tegu on täiesti teise lähenemisega," seletas Haamer.
Wippiese suurim nõrkus on Haamri sõnul otsese vajaduse ja klientide puudumine. "Oleme siin 2002. aastast asja nii ajanud, et internet on meie ühisvara, ja see, mida Wippies üritab, on suuresti juba tehtud," lisas ta.
"Tegelikult hakkavad nemad ju SMS-pääsmetega kasutajate internetti edasi müüma, see ei ole heategevus, vaid varjatud äri," tõi Haamer välja teenuse, kust tegelikult ettevõtte tulud võivad tulema hakata.