Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kruuda-Rahumaa suurtehingu kell kukub homme

Virge Lahe 29. mai 2008, 00:00

Äriringkondades sahistatakse, et viimase aja suurtehing ei pruugi üldse toimudagi, kuna ostuhuvilisel Alta Capitalil olevat raskused raha kokku saamisega. Kalevi suuromanikule Oliver Kruudale oleks see aga suur tagasilöök, sest ta on oma meediaettevõtetesse panustanud hulga miljoneid, teades, et varsti läheb tehinguks. Oluliselt ei muuda asja ka juba mai algusest Alta Capitali kahjuks tiksuv viivis, ikka nii 140 000 krooni päevas.

Kalevi suuromanik Oliver Kruuda jäi tehingut kommenteerides talle omaselt ebamääraseks: "Tehing on täpselt sellises seisus, nagu on kokku lepitud, et 30. mail, ja täna (eile - toim) ei ole 30. mai." Ta toonitas, et Kalevi poole pealt saab ta alati rääkida börsisüsteemi vahendusel.

"Me ei ela paranoias," ütles Kruuda vastuseks küsimusele, mis saab siis, kui lepingutingimusi ei täideta. Ta märkis, et kui on kokku lepitud, siis elatakse nendes kokkulepetes. "Kui kokkulepetest ei ole võimalik kinni pidada, siis tulevad inimesed kokku ja lepivad uuesti kokku või lähevad lahku," lisas ta.

Kalevi juht rääkis pikka aega veninud tehingu kohta, et küll hakkama saadakse. "Kõik on väga ilus - kuupäevad on paigas ja tööd tehakse ning on kogu aeg tehtud," ütles ta. "Ma arvan küll," lausus Kruuda, vastates küsimusele, kas 30. mai on päev, kui ta annab oma lõpliku vastuse.

Alta Capitali juhtivpartner Indrek Rahumaa lubas teisipäeval, et kommenteerib tehinguga seonduvat järgmisel päeval. Eile pärastlõunal teatas ta, et jookseb just kohtumisele ega jõua telefonis rääkida, samas palus ta e-kirja saata. Küsides temalt kiirelt küsimuse selle kohta, kas tehing saab 30. maiks teoks, vastas Rahumaa: "Pange äkki meili jah."

Mitmeid kordi helistades ja küsides, millal võiks tagasiside e-kirjale saabuda, oli Rahumaa telefonis kidakeelne, ent lükkas vastuse saatmist kogu aeg edasi. Lõpuks ei vastanud ta üldse enam kõnedele.

31. märtsil saadetud börsiteates on kirjas, et ASi Kalev huvid on kaitstud sellega, et kuni ostuhinna lõpliku tasumiseni pole tal kohustust tütaräriühingute aktsiaid võõrandada. Samuti seisis teates, et Kalev kannab võõrandatavad aktsiad Alta Capitali väärtpaberikontole üle samal ajal, kui aktsiate ostuhind on lõplikult tasutud.

Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil nentis, et on võimalik, et Alta Capital üritab Kalevit survestada toidufirmade hinda langetama.

"Samas kui eeldada, et kokkulepitud hind on enam-vähem õiglane, siis järeldub, et Kalevi meedia- ja kinnisvaraäride väärtust hinnatakse praegu nulliks või isegi miinusega, mis on liialt negatiivne lähenemine," ütles Sander Danil.

Ta märkis, et kui tehing peaks tõesti katki jääma, võib Kalevi aktsia jääda surve alla, kuna pole selge, kas ja mis hinnaga toiduaineteosa müüa õnnestub.

Nii SEB, LHV kui ka Hansapank on varemgi öelnud, et nad ei analüüsi Kalevit tema vähese läbipaistvuse ja ebamäärase tegevusstrateegia tõttu.

Seetõttu ei tahtnud ka Danil teemat pikemalt kommenteerida.

Ta ütles vaid veel nii palju, et aktsia hind on viimastel kuudel tasapisi alla tiksunud ning tundub, et paljud investorid on kaotanud usu tehingu toimumisse.

"Kui võtta aluseks viimati kokku lepitud toiduainefirmade müügihind 660 miljonit krooni, siis see teeb umbes 1,8 eurot (28,2 krooni) aktsia kohta, samas kui aktsia kaupleb sellest madalamal (eile sulgus 23,6 krooni peal - toim)," selgitas Danil.

Kalevi puhaskahjum ulatus 2007./2008. majandusaasta esimese kuue kuu jooksul 22,2 miljoni kroonini. Samal perioodil aasta aega tagasi oli tulemiks aga 10,5 miljonit krooni puhaskasumit.

Kahjumit tõid Kalevile poolaastaga meedia, kinnisvaraarendus ja trükindus 78 miljoni krooni.

Seevastu äramüüdava toiduaineteüksuse kasum ulatus 56 miljoni kroonini.

Meedia- ja kinnisvaraüksuse finantskulud küündisid poole aastaga ligi 18 miljoni kroonini, seda ligi poole miljardi kroonise laenukoormusega.

Käivet kogunes 2008. majandusaasta esimese poolaasta jätkuvatest kahjumlikest tegevustest ehk sisuliselt meediaärist 106,6 miljonit krooni.

Paljuski on ostu-müügilepingu küsimus, mis juhtub, kui müügihinda ei tasuta. Memorandumis tsiteeritakse vaid mõnd üksikut ostu-müügilepingu sätet. Seega peaks hinnangu andmiseks õiguslike tagajärgede osas nägema lepingut.

Raske on hinnata tagajärgi, kui ei ole tervikpilti, isegi kui lugeda kõrvale seadust. Hinnates olukorda siiski memorandumi alusel, on tõenäoline, et ostuhinna tasumata jätmisel on müüjal õigus mitte täita müügilepingut, st müüja ei kanna aktsiaid ostjale üle.

Kas müüja nõuab ostjalt ka trahvi tasumist, on raske hinnata. Võlaõigusseaduse kohaselt võib leppetrahvi nõuda vaid mõistliku aja jooksul pärast trahvi nõude aluseks olnud asjaolust teada saamist. Samas võivad pooled sellest lepinguga kõrvale kalduda.

Kas müüja annab ostjale täiendava tähtaja ostuhinna tasumiseks või taganeb lepingust, on jällegi lepingu küsimus. Arvatavasti sõltub müüja käitumine ka sellest, kui tõenäoliseks peab müüja lepingu täitmist ostja poolt tulevikus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:34
Otsi:

Ava täpsem otsing