Vaid mängides võib võita

Traditsioonilisel Eesti transiidi- ja logistikasektori aastakonverentsil TransEstonia 2008 kõlasid paljude esinejate suus muremõtted seni Eesti majandusedu üheks oluliseks aluseks kujunenud sektori tuleviku ja arenguvõimaluste suhtes. Transiit ja logistika on Eesti rahvusliku rikkuse olulisemaid allikaid, mis võimaldab suurendada teenuse eksporti, parandada väliskaubandusbilanssi, tõsta tööhõivet ja maksutulu. Tundub, et sellest hakkab tasapisi aru saama ka riik.

Konverentsi osaliste arvates tuleks püüda mõista igal tasandil, et transiidis kui rahvusvaheliste teenuste konkurentsitihedal turul ei ole meie kui teenuse osutaja valida, keda teenindada, vaid meid valitakse kindlate kriteeriumite alusel, millele tuleb lihtsalt vastata. Muidu tööd (ja leiba) ei saa. Sellise mõistmise puudumises nähtigi üht raskuste põhjust.

Senisest enam räägiti riigi rollist just erasektoriga koostöö arendamisel. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts rõhutas, et pole võimalik võita mängu selles osalemata - majanduses on kõik valdkonnad tähtsad ja kõigiga tuleb tegelda, olgu olud millised tahes.

Riigi esindusorgani esimest tellitud transiidivaldkonna uurimust esitlenud riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas pidas vajalikuks teemat edaspidi riigikogus laiemalt käsitleda, pikemalt ette vaatava sektori poliitika koostamist.

Riigi ülesandena tõi Klaas välja vajaduse aidata kaasa transiidi ja logistika arengule nii investeeringute, reeglite loomise kui ka järelevalve teostamisega. Parlamendi ja riigi teiste institutsioonide võimalusi saab laiemalt kasutada transiitkauba lähte- ja sihtriikide suunal, ELi võimalusi transiiti pärssivate probleemide (nt piiriületus) lahendamiseks.

Uurimistöö järeldustes oodatakse riigilt poliitiliste erimeelsuste vähendamist ja infrastruktuuri arendamist tagavate otsuste tegemist. Soovitakse tõhustada Eesti kui transiidimaa turunduspoliitikat. Eriti oluline on aga soov ümber vaadata riiklike infraettevõtete dividendide võtmise alused. See looks võimaluse pikaajaliste investeerimisotsuste tegemiseks.

Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk rõhutas, et endisel kujul transiit jätkuda ei saa. Poliitilise fooni halvenemine on vaid üks selle põhjus. Tergiga tuleb nõustuda - jutt transiidi tulevikust on jutt Eesti geograafilise asendi kui ressursi kasutamisest ja Eesti positsioneerimisest rahvusvahelises globaalses majanduses. Naftakeskse transiidi edukas areng tekitas illusiooni, et transiit on tegevusala, kus piisab vaid tarnijate rahuldamata nõudlusest, operaatorite initsiatiivist ja suhetest infraettevõtetega. Erasektori ja riigi strateegilise koostoime vajadust ei tajutud.

Edu jätkumine tulevikus eeldab orienteerumist konteinerivoo teenindamisele ja uutmoodi klastri rajamisele, kus kaubavoole antakse täiendavat väärtust, luuakse jaotuskeskusi, kombineeritakse erinevaid transpordiliike ja laiendatakse geograafilist suhtlemisvõrku.

Mahuka konteineriäri käivitamine on võimalik erasektori ja riigi uutlaadi koostöö, majanduspoliitika ja välispoliitika parema kooskõla ning pikaajaliste ELi, Vene ja Hiina partneritega koordineeritud programmide abil. Muidu jääme rahvusvahelisel logistikateenuste turul vaid väikeseks nišimängijaks.

Hiina projekti arendamisel on võimalus luua just Eestisse uus rahvusvaheline logistiline sõlmpunkt. Sellega kaasneb ka ladude, ekspositsioonipindade, büroolinnakute, olme- ja majutussektori, finantsteenuste, kinnisvara ja turismi ja teiste riigi heaolu kasvatavate teenusesektorite areng. Kuid ajalugu õpetab, et taoliste sõlmpunktide tekke suurim vaenlane on raisatud aeg ja konkurentsihuvidest kantud vastutegevus, aga ka ühiskonna juhttasanditel ilmutatud mõistmatus võimaluste kasutamise suhtes.

Probleeme ei tule karta, vaid lahendada, sest need pole muud kui võimalused - see oli konverentsi sõnum. Kui head ajad transiidis olid halvad nõuandjad, siis nüüdsed halvad ajad peaks looma eeldused hea nõu tekkeks. Selleks aga tuleb murda stampe, muuta suhtumist riigis.