Bondi-vidinad ja reaalne elu I

29. mai 2008, 20:00

Igas Bondi filmis kasutas superagent
ridamisi vidinaid ja tehnoloogilisi lahendusi, mis võimaldasid keerukatest
olukordadest pääseda terve nahaga. Mitmedki neist olid oma ajast mitukümmend
aastat ees ning alles nüüd on reaalne elu jõudmas nende rakendamiseni. New
Scientist valis mõned välja:

Võltssõrmejäljed (Agent 007: Teemandid on igavesed, Diamonds Are Forever)

2001. aastal tuli Jaapani krüptograaf välja meetodiga, kuidas üsna hõlpsalt on võimalik inimese sõrmejälgi kopeerida ning võltsida. Täpselt nii nagu 1971. aastal linastunud Bondi filmis "Teemandid on igavesed".

Vaja läheb želatiini, mida leidub näiteks kummikommides. Selle abil võttis ka sõrmejälje klaaspinnalt ning võltssõrmejälg tuli välja nii hästi, et 80 sõrmejäljeskännereid ei saanud aru, et midagi on valesti.

Telefoniga juhitav auto (Igavene homne, Tomorrow Never Dies)

1997. aastal linastunud filmis juhtis Bond autot tagaistmelt telefoni abil. Aktseleromeetri, ehk kiirendusmõõturiga mobiiltelefoni abil on võimalik mänguautot juhtida, selleks tuleb telefoni laadida vabavaba ShakerRacer. Mobiiltelefon asendab rooli ning kasutajal tuleb telefoni käes kallutada suunas, kuhu ta soovib autoga keerata. See lahendus on isegi lihtsam kui see, mille mister Q oli Bondi jaoks välja mõelnud. Seal täitis rooli ülesannet mobiiltelefoni korpus, millel tuli sõrme liigutades rooli keerata.

Hiljuti esitlesid ameeriklased militaarroboteid, mida on võimalik juhtida Nintendo Wii-puldi abil. See lahendus muudab miinide ja pommide otsimise palju lihtsamaks. Järgmise sammuna on kavas kanda robotite poolt kaameraabil ülesvõetud pilt Apple'i nutitelefoni iPhone ekraanile.

Mikroakvalang (Keravälk, Thunderball ja Agent 007: Surra veel üks päev, Die Another Day)

See on üks väheseid Bondi tehnikavidinaid, mis on olnud kasutuses lausa mitmes filmis. Sigarisuurune väike toruke sisaldab piisavalt õhku, et Bond saab torukese abil hingates teha vee all neli minutit tõsist mürglit. Küsimus, kuidas selline kogus õhku nii väiksesse ruumi kokku suruda, on vaevanud paljude inseneride päid. Väiksemad õhumahutid, mida hädaolukorras saab kasutada on umbes rusikasuurused ning sinna surutud õhust jätkub umbes minutiks.

Alternatiiviks oleks ehitada kunstlõpused, mis võimaldaksid tuukril hingata hapnikku, mis on veest eraldatud. Kuid siingi on probleemiks seadme suurus. 1980ndatel tuli Jaapani Fuji välja sellise seadmega, millega saaks vee all viibida pool tundi, kuid seade ise oli suur nagu kirst.

Samas oleks lahenduseks võtta kala pealt maha kopeeritud lõpustes hapnik kaasa vere kujul võimaldaks lahenduse mõõtmeid oluliselt vähendada. Tõenäoliselt hakatakse kunstlõpuseid esimesena kasutada autonoomsete robotallveelaevade pardal, kus tuukrid saaksid nende abil hingata pikkade ookeaniuuringute või sõjaväemissioonide ajal.

Loe edasi: Bondi-vidinad ja reaalne elu II

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. June 2008, 13:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing